Blogi

Riigihangete seaduse muudatused 2022

Seekordne blogipostitus pärineb meie armastatud koolitajatelt Riigihanke blogist Etapiviisiline elu. Postituse autoriks on advokaat Mario Sõrm.  Riigikogu võttis eile vastu riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Kokku nähakse valdavalt riigihangete seaduses ette peaaegu 300 muudatust, mis on küll arvuliselt ...

Vandeadvokaat Annika Vait - Töövaidluskomisjoni pöördumisel ei ole enam rahalist ülempiiri

Töövaidluste töövaidluskomisjonis lahendamisele kehtib alates 2018. aasta esimesest jaanuarist uus seadus: töövaidluse lahendamise seadus. Kui eelmises seaduses (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses) oli töövaidluskomisjoni pöördumine rahaliste nõuete puhul piiratud selliselt, et üle 10 000 euro suurusi ...

Muudatused seoses korteriomandi- ja korteriühistuseadusega

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja jurist Liisa Prints – Korteriühistu tegevust puudutavad muudatused seoses 2018. a 1. jaanuarist jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega Juba 2014. aastal võeti vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, millega asendatakse praegu kehtivad korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus. Uus seadus hakkab kehtima ...

Vandeadvokaat Annika Vait - Riigikohus: töötajalt ei saa nõuda seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivist

Riigikohus selgitas hiljutises lahendis nr 3-2-1-178-16, et seadus ei võimalda töötajalt nõuda kõrgemat viivist kui seadusjärgne viivis. Konkreetses vaidluses olid tööandja ja töötaja sõlminud kokkuleppe, mis sisaldas muuhulgas töötaja kohustust tasuda tööandjale võla maksmisega viivitamisel viivist ...

Advokaat Kristiina Kaarna - Eesti on lõpusirgel EL riigihangete direktiivide ülevõtmisega

Riigihangete seaduse eelnõu ootab hetkel Riigikogus teist lugemist. Suvel koguti eelnõule parandusettepanekuid ja arvamusi, mis on avalikult nähtavad Riigikogu majanduskomisjoni veebilehel. Laekunud ettepanekutes on suures osas korratud ideid, mida on eelnevalt turuosalistega arutatud kaasamise ümarlaual.Peamised vaidluskohad lasuvad küsimustes, mis ei ole ...

Võimalikest töölepingu seaduse muudatustest

Sotsiaalministeerium planeerib lihtsustada alaealiste töösuhete regulatsiooni. Selleks on nad kooskõlastamisringile ja arvamuse avaldamiseks esitanud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Ministeeriumi hinnangul on kehtiva töölepingu seaduse (edaspidi ka TLS) alusel alaealise tööle ...

Eesti eksperdid Valgevenes nõustamas riigihankealase koolitussüsteemi väljatöötamist

16.-18. maini 2016 viibisid Valgevenes Eesti eksperdid Kristina Paal ja Virve Roosimägi. Ekspertide visiit toimus projekti Valgevene riigihangete alase koolitussüsteemi väljatöötamine ja e-keskkonna edendamine. Ühekoos nõustati projektipartneri Valgevene Välisministeeriumi allasutuseРУП «Национальный центр маркетинга и ...

Vandeadvokaat Diana Minumets - Uus ja parem riigihangete seadus

Viimasel ajal on meedias palju räägitud seadusloome kvaliteedist ning Eesti õigusruumi “ülereguleeritusest“ ja “seaduste ületootmisest”. Ka siinkirjutaja jagab üldjoontes seisukohta, et seadusepügalate kvantitatiivne ülekaal kahjustab tihtipeale õiguskorra üldist kvaliteeti. Kuid see ei ole nii alati. ...

Advokaat Kadri Suurkivi – millal on võimalik parandada pakkumuses sisalduvad arvutusvead?

Riigihankeõiguses kehtib põhimõte, et peale pakkumuste esitamist ei tohi teha muudatusi pakkumus(t)es. Eeltoodud range reegel kehtib avatud ja piiratud hankemenetluses, kuivõrd nendes hankemenetluse liikides on keelatud pidada läbirääkimisi (RHS § 58 lg 3 ja § 61 lg 2). Hankija võib küsida pakkujalt selgitusi pakkumuse ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Uus ehitusseadustik - ehitusprojekt

Alates 01.07.2015. a kehtima hakkav ehitusseadustik on palju poleemikat tekitanud juba enne selle jõustumist. Praeguseks on juristide vahel üles kerkinud vaidlus teemal, milliseks ehitustegevuseks on uue ehitusseadustiku kohaselt ehitusprojekti koostamine vajalik ning millistel juhtudel seda teha vaja ei ole. Kuidas saab küsimus, mis peaks ometi olema lihtne ning ...

Pakendiseadus tekitab ettevõtjale liigseid kohustusi

Paljud ettevõtjad, eriti just väikeettevõtjad, ei ole uue auditeerimise kohustusega rahul, kuna aruande auditeerimine on väikeettevõtjatele liiga kulukas. Samuti suureneb oluliselt ka halduskoormus. Seega tõusis peamiseks küsimuseks, kas auditeerimisest saadav kasu on proportsionaalne võrreldes ettevõtja halduskoormuse ja kulude ...

Kristina Laarmaa: Vaidlused kvalifitseerimistingimuse sisu üle pärast pakkumuste esitamise tähtaega

Riigihangete seaduse kohaselt peavad potentsiaalsed pakkujad vaidlustama hanketingimused, sh kvalifitseerimistingimused veel enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Ent kas juhul, kui keegi pakkujatest kvalifitseerimistingimust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, võib hankija kergendatult hingata ja olla veendunud, et pakkujate kvalifitseerimise otsuse vaidlustamisel ei ...

Vandeadvokaat Annika Vait: Töölepingu ülesütlemise vaidlustamisest

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-170-11 selgitanud, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 105 lõikest 1 tuleneb, et kui töölepingu pool ei nõustu töölepingu ülesütlemisega teise poole poolt, siis tuleb ülesütlemisega mittenõustuval poolel esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Hoolsusstandard

Töövõtjatelt eeldatakse palju: aeg-ajalt tundub, et ehitusettevõtjad peaksid praktikas ette nägema kõikvõimalike riskide realiseerumist või suutma juba pakkumuste esitamise faasis eksperdi tasemel läbi näha tellija esitatud projektdokumentatsiooni. Hiljem tekkivates vaidlustes leitakse sageli, et töövõtja tegevus ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Lühike kokkuvõtlik ülevaate muudatustest võlaõigusseaduses

13.06.2014. a muudeti võlaõigusseaduses kehtestatud töövõtulepingute regulatsiooni ning viidi sisse töö üleandmisega seonduvad muudatused juhtudeks, kui töö valmistatakse mujal kui töö üleandmise kohas (näiteks töövõtja tehases). Peamiselt puudutavad muudatused töövõtjate ...

Vandeadvokaat Annika Vait: Töölepingu ülesütlemise avalduse puhul tuleb suuta tõendada selle kättesaamist

Riigikohus on korduvalt selgitanud (tsiviilasjade lahendites nr 3-2-1-52-14 ja 3-2-1-21-14), et töölepingu ülesütlemise puhul on tegemist töösuhet lõpetava kujundusõigusega, mistõttu piisab lepingu lõppemiseks vastava tahte väljendamisest. Praktikas on selleks tahteavalduseks töölepingu ülesütlemise ...

Riigihangete konverents - võimalused ja väljakutsed 2015

25. novembril 2014 toimus Addenda iga aastane riigihangete konverents vast-renoveeritud Tallinna Ehituskoolis.  Konverentsi keskne teema oli uus riigihangete direktiiv. Keskenduti muudatuste üldisele taustale, sh vaadeldi teemat nii Soome kui ka Itaalia näitel. Vaadeldi ka direktiiviga kaasnevaid konkreetseid muudatusi ning Euroopa Kohtu ja meie VAKO lahendeid. Esinesid eksperdid ...

Vandeadvokaat Annika Vait: Tööandjal ei ole katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu ülesütlemisel täiendusõppe korraldamise kohustust

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait: Tööandjal ei ole katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu ülesütlemisel täiendusõppe korraldamise kohustust Riigikohus on oma 11. juuni 2014. a  lahendis nr 3-2-1-52-14 selgitanud, et tööandjal ei ole katseaja tulemuste täitmiseks ega tulemuste ...

vandeadvokaat Siret Siilbek ehituse tegevusvaldkondade muutustest MTR-is

Ehituse tegevusvaldkondade muutused MTR-is Kuigi muudatused, mis reguleerisid ehitusvaldkonna registreeringute uut korda MTR-is, jõustusid juba 01.07.2014. a, ei ole paljud ehitusettevõtjad nendega endiselt kursis. MTR registreeringu tegemise asemel on alates sellest suvest ehitusvaldkonnas kehtiv teavitamiskohustus. Ühtlasi muudeti tegevusvaldkondade liigitust. ...

Vandeadvokaat Annika Vait Riigikohtu seisukohtadest seoses katseaja ebarahuldavate tulemuste alusel töölepingu lõpetamise põhjendamisest

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait:Riigikohus katseaja ebarahuldavate tulemuste alusel töölepingu lõpetamise põhjendamisest Riigikohus selgitas oma 11. juuni 2014. a lahendis nr 3-2-1-52-14 mitmeid asjaolusid seoses töölepingu lõpetamisega katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Muuhulgas selgitas Riigikohus viidatud ...

Vandeadvokaat Annika Vait: Olulised muudatused isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise korras

  Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait:Olulised muudatused isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise korras 1. septembril 2014 jõustusid mitu olulist muudatust seoses ametnike, töötajate, juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete isiklike sõiduautode nn töösõitudeks (edaspidi ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek arhitekti autoriõigustest

  Arhitekt on oma loodud teose autor. Selliseks teoseks võib olla nii arhitektuurne graafika (eskiisid, plaanid, projektid) ning nende seletuskirjad, maketid, kui aga näiteks ka hooned, rajatised, pargid jms ning nende kompleksid. Loomingu kaudu kujundavad arhitektid meie igapäevast elukeskkonda, mis oma olemuselt on paratamatult pidevas muutumises. Arhitekti ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Vastutuse jagunemine tööohutusalaste nõuete täitmise eest

Ehituse valdkonnas tegutsemisel võib paratamatult kaasneda risk tööõnnetuse tekkimiseks ehitusplatsil. Tööõnnetus on töötaja selline tervisekahjustus või surm, mis toimub tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal ...

Vandeadvokaat Annika Vait: Ettevõtjate sotsiaalne vastutus

Järjest enam räägitakse Eesti ettevõtluses väärtustest ja hoiakutest kui ka laiemalt ettevõtjate sotsiaalsest vastutusest. Kuivõrd väärtusi ja hoiakuid käsitletakse põhjalikult Addenda poolt korraldataval Silva Kiili 25. märtsi koolitusel, siis alljärgnevalt lühidalt ettevõtjate sotsiaalsest ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek ehitustöö eelarve õiguslikust tähendusest

Töö eelarve õiguslik tähendus Ehitustöö tegemise käigus selgub sageli, et töid ei saa teostada esialgselt planeeritud viisil või kuludega. See toob kaasa lisa- ja muudatustööde tegemise vajaduse. Lepingu osapooltel võib seetõttu tekkida makstava tasu osas erinev nägemus ning selgete kokkulepete puudumisel selle ...

Vandeadvokaat Annika Vait: Kas kohtu poolne töölepingu lõpetamise kohustus võib olla põhiseadusega vastuolus?

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait: Riigikohtul on kahtlus, et kohtu poolne töölepingu lõpetamise kohustus võib olla põhiseadusega vastuolus Riigikohtus on pooleli menetlus hindamaks, kas töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 võib olla põhiseadusega vastuolus. TLSist tuleneb, et ebaseaduslikult ...

Advokaat Kadri Härginen riigihangetega seotud muudatustest

Üks on kindel - muutused tulevad! 15.01.2014 kiideti uued riigihangete direktiivid Euroopa poolt heaks. Muudatused tuleb siseriiklikusse õigusesse üle võtta hiljemalt 2016. aasta alguseks. Seoses uute direktiividega huvitab praktikuid aga kõige rohkem see, mida direktiivid tegelikult muudavad. Kui uskuda vastuvõetud tekste, siis Eesti senist ...

Vandeadvokaat Annika Vait töölepingu kohustuslikest tingimustest

Töölepingu kohustuslikud tingimused Töölepingu seaduses on ette nähtud, et üle 2-nädala kestavad töölepingud peavad olema sõlmitud kirjalikult. Seadus sisaldab loetelu tingimustest, mis peavad kindlasti kirjas olema. Kõikides töölepingutes peaks sisalduma vähemalt järgnev: 1) tööandja ja ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek ja advokaat Keijo Lindeberg teemal: Ehitustööde hankeleping - tüüptingimustega leping

Ehitustööde hankeleping - tüüptingimustega leping Eduka ehitustööde hanke tulemusena sõlmitakse riigihanke võitja (ehk parima pakkumuse tegija) ja hankija vahel hankeleping. Selle sisu määrab tellija ning töövõtja saab üldjuhul lepingu sisu mõjutada üksnes hanke korraldajale osutatava teenuse ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek ETU 2013 muudatustöödest

  Ehituse töövõtulepingute üldtingimustes 2013 (ETÜ 2013) on võrreldes ETÜ 2005-ga olulisemalt detailsemalt reguleeritud muudatustööde tegemisega seonduvat. Töövõtja on kohustatud tellija algatatud muudatustööd tegema ning tema võimalused nende teostamisest vabaneda on piiratud. Ehitaja võib ...

Vandeadvokaat Kristina Laarmaa - vaidlustamisõigusest värskes Euroopa Kohtu praktikas

 Kristina Laarmaa käsitleb teemat: Vaidlustamisõigusest värskes Euroopa Kohtu praktikas   Eesti kohtu- ja vaidlustuspraktikas üldtunnustatud põhimõtte järgi on hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping – vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste ...

Vandeadvokaat Annika Vait annab nõu, milline leping sõlmida juhatuse liikmega

Milline leping sõlmida juhatuse liikmega? Töölepingu seadusest tuleneb, et juhatuse liikmetele töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata. Tegelikult on teatud erandid Riigikohtu praktika kohaselt siiski lubatud. Riigikohus on leidnud, et juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted. Sellest tulenevalt ja ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek ETU 2013 garantiist

Vandeadvokaat Siret Siilbek "Ehituse töövõtulepingute üldtingimused 2013 (ETÜ 2013)" põhimõtetest: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas 28.05.2013 uue ETÜ 2013, mis asendab seni üsna laialdaselt kasutusel olnud ETÜ 2005. Nagu varasemadki üldtingimused, kohaldub ka ETÜ 2013 vaid siis, kui selles on ...

Vandeadvokaat Kristina Laarmaa arvamuslugu

Pakkuja kvalifitseerimist tõendavate dokumentide esitamisest hankemenetluses pärast pakkumuste esitamise tähtaega 13. juuni 2013 Riigikohtu lahendi valguses   Meedias on viimastel päevadel leidnud laia kõlapinda Riigikohtu 13. juuni lahend Töötukassa ja AS Corpore vahelisest riigihankevaidlusest, mille kajastus on siiamaani keskendunud ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek leppetrahvinõuetest

 Mõistlik aeg leppetrahvinõudest teatamiseks Julgen arvata, et kõik peatöövõtuga tegelevad ehitusettevõtjad on tuttavad olukorraga, kus alltöövõtja lepingurikkumine põhjustab või vähemasti ähvardab kaasa tuua peatöövõtja kohustuste rikkumise tööde tellija ees. ...

Vandeadvokaat Kristina Laarmaa - Kuidas peab hankija toimima kui pakkuja tekitab ise enda suhtes hankest kõrvaldamise aluse

Pakkuja tekitab ise enda suhtes hankest kõrvaldamise aluse, et vältida hankelepingu sõlmimist – kuidas peab hankija toimima? Riigihangete seaduse (RHS) kohaselt on hankija kohustatud kõrvaldama pakkuja, kelle suhtes esineb mõni seaduses sätestatud hankest kõrvaldamise alus nagu nt maksuvõlg või pankrot ning sellise ...

Riigikohus kinnitas rahandusministeeriumi seisukohta ühispakkuja kõrvaldamise kohta

Rahandusministeerium on riigihanke nõustamispraktikas väljendanud seisukohta, et hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid tuleb rakendada iga isiku suhtes eraldi. See tähendab, et ka ühispakkumuse korral tuleb kõrvaldamise aluseid kontrollida ühispakkujate kohta eraldi ning kõrvaldada saab vaid selle isiku, kelle suhtes mõni ...

Vandeadvokaat Annika Vait konkurentsikeelust

Advokaadi soovitus tööandjatele: lepingujärgsed konkurentsikeelu kokkulepped tasub üle vaadata Töösuhetes lepitakse tihti korraga kokku konkureerimise keelus nii lepingu kehtivuse kui ka selle lõppemisele järgnevaks ajaks. Töölepingu lõppemise järgsed konkurentsikeelu kokkulepped on soovitav kriitilise pilguga üle ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek uuest planeerimisseadusest

Juba mõnda aega töötatakse välja uusi ehitus- ja planeerimisalast seadusandlust. Ka uus planeerimisseaduse eelnõu on välja töötatud, kuid ole jõudnud veel Riigikogu menetlusse. Siiski on juba näha, et muutuvad paljud põhimõtted, sealjuures leiab täpsustamist ka planeerimismenetlustes lepingute sõlmimine ...

Addenda koolitusturu uuringus 2012

Pärnu Konverentsid viis 2012. aasta lõpus läbi Eesti koolitusturu uuringu, mille tulemusena selgus, et rahuloluhinnangute jagunemine Eesti koolitusturul pakutavale on sarnane Eesti Koolitusfirmade Liidu initsiatiivil 2009. aastal läbi viidud Saar Poll OÜ uuringuga. Kokku küsitleti 148 inimest, kellest valdav osa olid personali- ja koolitusjuhid või ...

Vandeadvokaat Siret Siilbek tööde vastuvõtmisest

Milline tähendus on tööde vastuvõtmisel? Üheks olulisemaks töövõtulepingust tulenevaks tellija kohustuseks on töövõtja valmistatud töö vastu võtta. Tööde vastuvõtmine on tasu maksmise kohustuse tekkimise eeldus. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks vaid siis, ...

Vandeadvokaat Annika Vait töölepingu ülesütlemisest

Riigikohus: töölepingu tagasiulatuv ülesütlemine on tühine 6.02.2013. a tegi Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-12 lahendi, milles selgitas, et töölepingut ei saa tagantjärele üles öelda. Kohus selgitas, et töölepingut saab üles öelda ainult edasiulatuvalt. Tagasiulatuv ülesütlemine loetakse ...

E-riigihangete arv tõusis aastaga kolm korda

Eelmisel aastal viidi e-riigihangete keskkonnas läbi üle tuhande riigihanke, kokku korraldati elektrooniliselt 15 protsenti hangetest. Aasta algusest peavad riigiasutused tegema vähemalt 50 protsenti plaanitud hangetest elektrooniliselt. Juba möödunud aastal viisid kümned hankijad üle poole oma hangetest läbi e-hankena. Riigihangete keskkond ...

Vandeadvokaat Annika Vait põhipuhkuse aegumisest

Millal põhipuhkus aegub? Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kui seda täies ulatuses ei kasutada, viiakse kasutamata osa üle järgmisesse aastasse.  Sellise edasikandmisega ei saa aga töötaja koguda endale lõpmatuseni kasutamata puhkuse aega, mida tulevikus nt korraga puhkusena või lepingu lõppedes ...

Tagasiside 2012 teise poolaasta kohta

Suurimad tänusõnad Addenda koolitustel osalejatele, kes on andnud väärtuslikku tagasisidet. Järgnevalt on toodud kokkuvõte tagasiside numbriliselt poolelt, mis annab koondhinnangu Addenda koolitustele viie palli süsteemis: Koolitus oli terviklik 4,78Koolitus oli hästi korraldatud 4,70Toimumiskoht vastas ootustele 4,69Hinnang lektorile ...

Tuleohutuse enesekontroll - Esmakordne kohustuslik aruande esitamine!

Sel aastal alustasime sügishooaega hoogsalt juba augusti keskpaigast koolitusega „Tuleohutuse enesekontroll“, mis sai osalejate poolt kõrge hinnangu. Koolitaja Peeter Mahonile anti hindeks maksimumpunktid. Antud teema on käesoleval sügisel aktuaalne seetõttu, et esimest aastat (hiljemalt 31. oktoober), peavad organisatsioonid esitama tuleohutusaruande ...

Riigihangete uudiskiri - aprill 2011

Aprillis ilmus esimene riigihangete teemaline uudiskiri, milles annab Merit Lind, Advokaadibüroost GLIMSTEDT oma seisukoha Riigihangete seaduse § 41 lg 3 muudatustest ning sellele järgneb Agris Peedu vastus seaduseloome esindajana Rahandusministeeriumist.  Loe edasi SIIN

Riigihanked kolivad internetti

1. veebruaril 2011 esitles rahandusministeerium uut e-riigihangete keskkonda, mis peaks riigihangete läbiviimise nii hankijale kui pakkujale hõlpsamaks tegema. «Senine, Dateli 2007. aastal loodud riigihangete register oligi eelkõige register, tõsi terve rea hangete korraldamist hõlbustavate teenustega. Täna käivitunud e-riigihangete ...

Võlaõigusseaduse muudatustest räägime 10. veebruaril veebiseminaril "Võlaõigusseaduse olulisemad muudatused 2011"

12. jaanuaril 2011 võeti vastu Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.Võlaõigusseaduse muudatustes toimunud muudatused hõlmavad eeskätt võlaõigusseaduse sätete muutmist, mis reguleerivad tarbija lepingulisi õigusi. Muutusid tüüptingimuste, koduukselepingu, sidevahendi abil sõlmitud lepingu, ...

Riigihankealane koolitusvajadus

Jarlo Dorbek Justiitsministeeriumi õigustalituse riigihangete spetsialist Riigihankealasesse koolitusse paigutatavad ressursid on mitu korda väiksemad kahjudest, mida põhjustavad riigile ebakompetentsed riigihangete korraldajad. Riigihanked on muutunud järjest olulisemaks Eesti avaliku halduse valdkonnaks. Ühelt poolt tingib seda kiiresti suurenev ...

Riigihanke pakkumust tehes on vaja eesmärgini jõudmiseks omada vähemalt kolme teadmist.

Esiteks tuleb arvestada, et riigihange on rangelt reguleeritud protsess. Teiseks tuleb endale teadvustada, et hankija käes on "köie" jämedam ots. Kolmandaks ei saa kunagi olla liiga kindel, et protsess lõpeb lepingu allkirjastamisega, mistõttu tuleb end juba varakult tagasilöökide vastu kindlustada. Väga oluline on olla valmis ...

Ministeerium: linna prügifirma sunniks paljusid pille kotti panema

Kui kohalikul omavalitsusel oleks lubatud teha oma jäätmekäitlusettevõte, peaksid paljud praegused firmad minema tagasi sinna, kust nad tulid, ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhtivspetsialist Kadri Teder. „Kohalik omavalitsus ei saa riigihangete uue seaduseelnõu kohaselt munitsipaalettevõtet ja seda sellepärast, ...

Ministeerium: tulevikus hankijale alltöövõtjatest aru andma ei pea

Kui seadusmuudatus saab heakskiidu siis tulevikus ei ole hankijal enam õigust küsida pakkujalt infot alltöövõtjate kohta. „Planeeritud on radikaalne muudatus ehk alltöövõtjaid puudutav kirjutatakse seadusest välja. Alltöövõtjate kohta enam infot küsida ei saa,“ ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja ...

Toomas Aaki neli müüti riigihangetes

NCC Ehituse juhatuse esimees ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Toomas Aak tõi tänasel riigihangete konverentsil välja neli peamist müüti, mida armastatakse rääkida seoses ehitussektori riigihangetega. Müüt nr. 1. Ehitajad teevad teadlikke alapakkumisi“Minu rõhuasetus on sõnal ...

Kuula Kuku Raadio intervjuud riigihangete kohta

Riigihanked lähevad järjest nässu ja rahad lendavad tuulde. Vandeadvokaat Priit Lätt räägib KUKUle, et riigihangete korralduses on veel palju korraldamatust. 28.10.2010 Kuula http://www.kuku.ee/?pid=24&nid=2496&lang=1&jsback=1

Hankest minemajalutamise eeldused loob hankija sageli ise

Hankelepingu täitmine päädib liigagi sageli olukorraga, kus lepingupoolte koostöö lõpeb ühe poole väidetava suutmatusega lepingut täita. Selliseid vaidlusi saab ja tuleb aga alati analüüsida ka teisest vaatepunktist Riigihanke läbiviimise tulemuseks on hankelepingu sõlmimine hankija ja pakkuja vahel. Hankelepingu puhul ei ole ...

Valitsus kiitis heaks riigihangete seaduse muutmise eelnõu

Valitsus kiitis 28. oktoobri istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks riigihangete seaduse muutmise, millega luuakse lihthangete menetlusraamistik, muudetakse nn in-house ehk majasiseseid hankereegleid, samuti laiendatakse hankemenetluste elektroonilise menetlemise võimalusi ning täpsustatakse järelevalve- ja vaidlustusmenetlust. In house regulatsioon muudetakse ja ...

Märt Ridala: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks.

Riigihangetest Kõik kes on riigihangetega midagi ostnud või riigihangetel midagi pakkunud teavad, et tihti ei saavutata riigihankega just kõige paremat tulemust: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks, aga protseduuride tõttu hange sellise lahenduseni jõudis. Veelgi hullem on see kui hange vaidlustatakse ja kogu protsess ...

Muudatused riigihangete seaduses alates 2011

Eelnõu eesmärk on täpsustada kehtiva riigihangete seaduse (edaspidi RHS) sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. Eelnõu sisaldab järgmisi põhilisi muudatusi: 1)      lihthanke korra kehtestamine; 2)      pakkumuste esitamise tähtaegade ...

Lepingutest taganetakse üha enam

Käesoleval aastal on sagenenud ehituslepingute ülesütlemine ning vaidlused tellijate ja ehitajate vahel, mis pahatihti lõpevad uue hanke väljakuulutamisega. Probleemiks on endiselt ka pea- ja alltöövõtjate erimeelsused. Tänavu avalikustatud juhtumid Facio Ehitus seiskas jaanuaris tööd Muhu hooldekodu ehitusel, nõudes ...

Riigihangete kvaliteet algab hankeplaanist

Aivi Altdorf(Altrov) - Hansa Law Offices advokaadibüroo Üheks probleemiks hangete puhul on “viimase hetke hanked”, kus asja, tööd või teenust oleks juba vaja, kuid dokumentatsioon hanke korraldamiseks puudub. Kuna enamus hankijaid ei ole harjunud koostama hankeplaani, millega oleks võimalik planeerida oma aega ning sageli koostatakse dokumentatsioon ...

Jõujooned Riigihangete seaduse muudatustes 2011

Kadri Teder - Rahandusministeerium Jõujooned Riigihangete seaduse muudatustes 2011 Praegu ettevalmistatava Riigihangete seaduse uue eelnõuga jätkatakse 1. juulil 2010 jõustunud riigihangete seaduse muutmise seaduses alustatud muudatustega, mis on peamiselt suunatud praktilise hankimise parandamisele. Näiteks sätestab eelnõu lihthangetele ...

Müüdid ja tegelikkus ehitussektori riigihangetes

Toomas Aak - NCC Ehituse juhatuse esimees ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse aseesimees Ehitussektori põhiline tellija on täna riik ja vastavalt riigihankeseadusele valitseb odavuse printsiip. Kas see on parim printsiip, mida see endaga kaasa toob  ja mida ehitajad teeksid teistmoodi?

Riigihangete seaduse muudatused 2010-2011

1. juulil 2010. a jõustus riigihangete seaduse (RHS) muudatuste pakett, mille eesmärgiks on muuta efektiivsemaks hankemenetluste korraldust ning reguleerida ulatuslikust vaidlustamisest tingitud takistusi struktuuritoetuste kasutuselevõtmisel. Hankemenetlusega seotud sätete muutmise peamiseks põhjuseks oli Euroopa Liidu õiguskaitsemeetmete direktiivi ...

Vallavanem: kõik hankevõitjad on solkijad

Kõik riigi ehitushankevõitjad on solkijad, sest on teinud alapakkumisi viimased aastad, ütles Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. „Tellijal pole võimalus ära öelda kõige madalama hinna pakkujale. Riigihange on see, mis asja ära solgib, sest sa ei saa panna sinna kriteeriumi, mille järgi saab valida reaalset pakkumist,“ ...

Annus: ehitaja peab vastu kuniks Eestile antakse euroraha

Suurettevõtjast ASi Merko Ehitus enamusaktsionär Toomas Annuse sõnul jätkub ehitusturul järgmisel aastal olukord, kus erasektorit tellijana ei ole ja põhiliselt annavad tööd riik ja omavalitsused.  Ta usub, et enamik Eesti ehitajaid peavad vastu senikaua, kuni Eestile antakse euroraha, st siis vähemalt aastani 2013. „Ehitusega on ...