Aastaid peeti õppimist teadmiste omandamiseks. Mida rohkem infot inimene talletas, seda targem ta justkui oli. Kuid tänapäeva neuroteadus ja süsteemne mõtlemine on selle arusaama ümber pööranud. Tänapäeva õppimine ei seisne enam teadmiste kogumises, vaid tajumuutuses. See ei ole intellektuaalne protsess – see on teadvuse nihe. Hetk, mil inimene hakkab maailma nägema teise nurga alt, ja koos tajuga muutub ka tema reaalsus.
Dr. Andrew Huberman ja teised neuroteadlased on kinnitanud: „Iga kord, kui õpid midagi uut, muutub sinu aju füüsiliselt.“ See tähendab, et õppimine ei ole info salvestamine, vaid aju ümberkujundamine.
See toimub ainult siis, kui keskkond toetab kolme tingimust:
Tänapäeva koolitused, mis tõeliselt toimivad, ei “koorma” inimest teadmistega, vaid aktiveerivad tema sisemise õppimisvõime. Osaleja ei saa lihtsalt infot – ta hakkab teistmoodi mõtlema.
Kui neuroplastilisus kirjeldab aju muutust, siis teadvus kirjeldab õppimise olemuslikku kvaliteeti. Tõeline õppimine on hetk, mil inimene saab aru, et tema senine maailmapilt ei ole lõplik. Füüsik David Bohm sõnastas selle nii: “Õppimine on selle avastamine, mida sa juba tead.” Sama mõtet kannab Otto Scharmeri Theory U: “Õppimise sügavaim tase ei ole teadmiste omandamine, vaid oma sisemise allika ümberhäälestamine.” See on õppimise koht, kus inimene ei otsi enam valmis vastuseid, vaid muudab oma küsimuse olemust. See on teadvuse avardumine.
Kui üks inimene õpib nägema tervikpilti, muutub tema suhtlus, otsused ja juhtimisenergia.See vallandab muutuse kogu meeskonnas – mitte läbi juhiste, vaid läbi väljamuutuse. Peter Senge kirjutas juba 1990ndatel: “Organisatsioon, mis suudab õppida kiiremini kui tema konkurendid, on ainus jätkusuutlik konkurentsieelis.” Kuid nüüd teame, et õppimine ei tähenda kiiremat teadmiste omandamist – vaid sügavamat resonantsi süsteemi sees.
Tuleviku koolitused ühendavad kolm tasandit:
Parim koolitus ei õpeta, vaid tekitab kogemuse, mis muudab inimese tajuruumi. See on hetk, mil tekib uus mõtteviis, uus käitumine ja lõpuks uus reaalsus.Õppimise mõte ei ole teha rohkem, vaid olla teadlikum. Sest kui teadlikkus kasvab, muutub kõik muu loomulikult paremaks.
“Me ei saa oma probleeme lahendada sama mõtteviisiga, millega me neid tekitasime..” – Albert Einstein
Õppimise uus paradigma: miks teadmiste edasiandmine enam ei tööta Aastaid peeti õppimist teadmiste omandamiseks. Mida rohkem infot inimene talletas, seda targem ta justkui oli. Kuid tänapäeva neuroteadus ja süsteemne mõtlemine on selle arusaama ümber pööranud. Tänapäeva õppimine ei seisne enam teadmiste kogumises, vaid tajumuutuses. See ei ole intellektuaalne protsess ...
