|
Töövõtjatelt eeldatakse palju: aeg-ajalt tundub, et ehitusettevõtjad peaksid praktikas ette nägema kõikvõimalike riskide realiseerumist või suutma juba pakkumuste esitamise faasis eksperdi tasemel läbi näha tellija esitatud projektdokumentatsiooni. Hiljem tekkivates vaidlustes leitakse sageli, et töövõtja tegevus peab vastama kõrgele professionaalsusstandardile. Töövõtulepingu definitsioon kõlab järgmiselt: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sellest tulenevalt on töövõtuleping suunatud alati mingi kindla tulemuse saavutamisele. Selle tulemuse peab saavutama töövõtja. Ka töövõtulepingu rikkumist hinnatakse eelkõige seeläbi, kas kokkulepitud tulemus on saavutatud või mitte. Seetõttu eristab töövõtulepingut näiteks käsunduslepingust (millena käsitletakse ehituses omanikujärelevalve teostajaga sõlmitud lepinguid) see, et töövõtulepingu kohaselt ei ole töövõtja kohustatud mitte üksnes andma endast parima töö tegemiseks, vaid esitama tellijale vastuvõtmiseks konkreetse määratletud lõpp-produkti. Lähtutakse eeldusest, et töövõtja, kes majandus- ja kutsetegevuses teenust müüb, peab hoolitsema selle eest, et töid, mille osas on töövõtuleping sõlmitud, oleks ka tegelikult võimalik kokkulepitud tingimustel teostada. Muu hulgas tuleneb eeltoodust ka töövõtja kõrge professionaalsuse standard. Olles sõlminud lepingu kohustusega saavutada mingi konkreetne tulemus, lasub eksimuste riisiko võlasuhtes töövõtjal. Näiteks on Riigikohus leidnud, et „töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda“ ning seetõttu kannab töö maksumuse riski üldjuhul „töövõtja kui professionaal“. Samuti peab töövõtja alati kontrollima tellija antud juhiseid (sh projektdokumentatsiooni). Kui neis esineb viga, siis vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingule mittevastavuse eest üksnes siis, kui ta tellija juhiseid (või ka talle üle antud fronti või materjale) eelnevalt piisavalt kontrollis. |
vandeadvokaat |
|
Nii Eesti seadus kui ka kohtupraktika on kehtestanud töövõtjale kõrged standardid ning selle muutumist ei ole näha. Töövõtja peab töid tegema hoolsalt ning end kaitsta ongi võimalik üksnes kõrget professionaalsust üles näidates ning kõrget hoolsust rakendades, sh ka korrektse ja järjepideva dokumenteerimisega. |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
