|
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-170-11 selgitanud, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 105 lõikest 1 tuleneb, et kui töölepingu pool ei nõustu töölepingu ülesütlemisega teise poole poolt, siis tuleb ülesütlemisega mittenõustuval poolel esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemise avalduse saamisest. Vastavasisulise hagi või avalduse peab esitama see lepingupool, kellele ülesütlemisavaldus tehti. Kui nimetatud ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue jätta 30 päeva jooksul esitamata, loetakse, et ülesütlemise avaldus on kehtiv ning tööleping on selle kohaselt lõppenud. Praktikas on tekkinud küsimus, mida peaks aga tegema olukorras, kus töölepingu ülesütlemisest teavitatakse teist poolt ainult suuliselt? Kas ka siis peab ülesütlemise vaidlustamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduma? Seaduse kohaselt peab töölepingu ülesütlemise avaldus olema vormistatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud vorminõue on täidetud näiteks avalduse e-kirja teel või faksi teel saatmise korral, samuti avalduse paberkandjal esitamisel. Suuliselt lepingu lõpetamisest teatamise korral seadusest tulenev vorminõude täidetud ei ole. Esitatud küsimustele saab vastuse Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-52-14. Selles on kõrgeim kohus selgitanud, et eelnevalt nimetatud 30-päevast vaidlustamise tähtaega järgides saab töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduda ainult siis, kui on kätte saadud seaduses sätestatud vorminõuetele vastav ülesütlemisavaldus. Seega kui töölepingu lõpetamisest on teavitatud ainult suuliselt, ei pea töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama. Küll aga saab töötaja sellisel juhul tugineda töölepingu ülesütlemise tühisusele TLS § 95 lg 1 teise lause järgi muus vaidluses, näiteks saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudes TLS § 108 järgi. Samuti on töötajal sellisel juhul õigus esitada tuvastushagi töölepingu kehtivuse tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1 järgi, järgimata TLS § 105 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega. Nendel juhtudel ei ole töötajal ega tööandjal aga õigust taotleda kohtult või töövaidluskomisjonilt TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist. Samuti ei ole sellisel juhul töötajal õigust nõuda tööandjalt TLS §-s 109 nimetatud hüvitist. |
Vandeadvokaat |
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
