|
Alates 01.07.2015. a kehtima hakkav ehitusseadustik on palju poleemikat tekitanud juba enne selle jõustumist. Praeguseks on juristide vahel üles kerkinud vaidlus teemal, milliseks ehitustegevuseks on uue ehitusseadustiku kohaselt ehitusprojekti koostamine vajalik ning millistel juhtudel seda teha vaja ei ole. Kuidas saab küsimus, mis peaks ometi olema lihtne ning üheselt arusaadav, tekitada palju segadust? Kuivõrd hetkel veel kehtiva ehitusseaduse järgi ei ole pisi-/sanitaarremont mõistetav ehitustööna, ei tekkinud ka küsimust, kas selliste tööde tegemiseks võiks olla vajalik ehitusprojekt. Uue ehitusseadustiku järgi on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused (uus EhS § 4 lg 1). Füüsikalised omadused on igasugused sellised omadused, mida saab mõõta ja kirjeldada füüsikaliste näitajatega. Sellest järeldub, et ehitamisena uue seadustiku mõistes tuleb mõista igasugust sellist ehitustegevust, mille tagajärjena muutuvad ehitise füüsikaliste näitajatega mõõdetavad ja kirjeldavad omadused, (sealjuures ei ole tähtis, kui suures ulatuses need muutuvad). Seadusandja ei ole määratlenud, et ehitustegevuse tulemusena peaksid ehitise füüsikalised näitajad muutuma oluliselt. Reeglina võib väita, et ka sanitaarremondi tulemusena ehitise füüsikalised (füüsikaliste näitajatega mõõdetavad ja kirjeldatavad) omadused muutuvad: näiteks uue põranda- või seinakattematerjali paigaldamisest muutub ehitise soojapidavus. Selline muutus ei pruugi küll ehitise kasutaja jaoks olla märgatav, kuid see on siiski füüsikaliste näitajatega mõõdetav. Uue EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Kuivõrd eelviidatud säte määratleb üsna üheselt, et ehitustegevus peab toimuma ehitusprojekti järgi, siis on sellest järeldatud, et pärast 01.07.2015. a toimuv sanitaarremont vajab ehitusprojekti. Juba praeguseks on avaldatud seisukohti, et pisiremondi puhul võiksid ehitusprojektiks olla toodete paigaldusjuhised jms dokumentatsioon. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on seevastu avaldanud, et ehitusprojekt ei ole üldse vajalik. Seejuures on TJA viidanud sellele, et mitte igasugune ehitustöö ei ole ümberehitustöö (rekonstrueerimine), mistõttu puudub ehitusprojekti koostamise nõue. Ministri määrus, millega määratletakse uued ehitusprojektile esitatavad nõuded, on veel kehtestamata. Loodetavasti leiavad sanitaarremonditööde ehitusprojektidele kehtestatavad nõuded täpsemat reguleerimist. On selge, et praktikas ei ole praegu kehtivatele ehitusprojekti nõuetele vastavate projektide koostamine pisiremondi tööde teostajatele jõukohane. Seetõttu võib eeldada, et uut EhS kas vastavalt muudetakse, täpsustatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega või leiab projekti vajalikkuse ning sellele esitatavate nõuete küsimus lahendamist vaidluste kaudu haldus- ja kohtupraktikas. |
vandeadvokaat |
|
|
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
