Advokaat Kadri Suurkivi – millal on võimalik parandada pakkumuses sisalduvad arvutusvead?

Riigihankeõiguses kehtib põhimõte, et peale pakkumuste esitamist ei tohi teha muudatusi pakkumus(t)es. Eeltoodud range reegel kehtib avatud ja piiratud hankemenetluses, kuivõrd nendes hankemenetluse liikides on keelatud pidada läbirääkimisi (RHS § 58 lg 3 ja § 61 lg 2). Hankija võib küsida pakkujalt selgitusi pakkumuse kohta, kuid oluline on pidada piiri selgituste küsimisel ja pakkumuse muutmisel, mis kujutabki endast keelatud läbirääkimiste pidamist.

Praktikas esineb aga olukordi, kus pakkuja on teinud oma pakkumuses ilmselge arvutusvea ning tõusetub küsimus, kas hankija võib ise sellise arvutusvea parandada või lasta pakkujal viga parandada?
Viidatud olukordade lahendamiseks on RHS § 50 lg-s 5 ette nähtud hankija õigus ilmne arvutusviga parandada ning teavitada sellest pakkujat. Juhul kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata.

Arvutusvea parandamiseks on aga omad kindlad eeldused:
1) pakkumuses esitatavad ühikuhinnad on hankelepingu alusel makstava tasu aluseks;
2) pakkumuses esineb pakkumuse maksumuse osas ilmne arvutusviga, mis seisneb
selles, et pakkumuses esitatud arvutuslik kogumaksumus ei vasta pakkumuses esitatud
ühikuhindade alusel arvestatud maksumusele.[1]

Seega ei saa parandada ilmseid arvutusvigu mitte kõigis hangetes, vaid üksnes nendes, kus hankeleping sõlmitakse ühikhindade baasil (näiteks paljud raamlepingud sõlmitakse ühikhindade baasil) ning viga peab esinema arvutuslikus kogumaksumuses ning mitte ühikhinnas endas. Milline on ilme arvutusviga ja kas viga seisneb ühikhinnas või kogumaksumuses võib vahest olla väga raske tuvastada olukorras, kus hankija poolt etteantud maksumuse vormid või muud tabelid ei anna selget juhist, mis on ühik, mida pakkuja pakkuma peab.[2]

Klassikaline näide RHS § 50 lg-s 5 toodud arvutusvea parandamise näol on järgmine:
Hankija koostatud maksumuse vormis on ette antud toote A kogus – 1000 tk. Pakkujad peavad sisestama enda toote maksumuse ja arvutama kogumaksumuse. Pakkuja pakub ühe ühiku hinnaks 2 eurot, kuid kogumaksumuseks arvutab 1500 eurot. Hankijal on õigus parandada kogumaksumus 1500 euro asemel 2000 eurot (2x1000=2000€). Hankija ei saa parandada pakkumuses ühikhinda, kui pakkuja väidab, et viga on hoopis ühikhinnas ja mitte kogumaksumuses (tegelik ühikhind, mida pakkuja mõtles oli hoopis 1,50). Viimasel juhul oleks tegemist ebaseadusliku pakkumuse muutmisega.

Vaidlustuskomisjon on oma praktikas selgitanud, et tähtsust ei ole selles, kas viga, mille tõttu on arvutuslik kogumaksumus ebaõige, esineb vormi ühel või mitmel real. Samuti ei oma RHS § 50 lg 5 kohaldamiseks tähtsust, kui suur viga on (kui suures summas arvutusvea parandamine pakkumuses esitatud maksumust muudab).[3] Näiteks kui eeltoodud näites on pakkuja kogumaksumuseks arvutanud 2 eurot, kuigi arvutuslikult õige oleks 2000 eurot.

Praktikas ei lahenda RHSis olev õigus ilmsete arvutusvigade parandamiseks kõiki probleeme, kuna enamus juhtudel sõlmitakse hankeleping kogumaksumuse ning mitte ühikhindade baasil. 20. mail 2015 avaldatud uue riigihangete seaduse eelnõu § 116 kohaselt võib ilmse arvutusvea parandada ka sellises hankemenetluses, kus hankeleping sõlmitakse kogumaksumuse peale, mis on igati tervitatav ja loogiline uuendus ja pakub vajalikku paindlikkust nii hankijale kui pakkujale.

Advokaadibüroo COBALT AS advokaat
Kadri Suurkivi