|
Riigikohus selgitas hiljutises lahendis nr 3-2-1-178-16, et seadus ei võimalda töötajalt nõuda kõrgemat viivist kui seadusjärgne viivis. Konkreetses vaidluses olid tööandja ja töötaja sõlminud kokkuleppe, mis sisaldas muuhulgas töötaja kohustust tasuda tööandjale võla maksmisega viivitamisel viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest. Kõrgeim kohus leidis, et selline kokkuleppe on tühine ehk siis ei kehti ning selle täitmist ei saa töötajalt nõuda. Riigikohus jõudis sellise seisukohani töölepingu seaduse § 2 kaudu. Nimetatud sättes on ette nähtud, et töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepingu seaduses ette nähtud. Tegemist on nn töötajat kahjustavate (mis on võrreldes seadustes sätestatuga töötajat kahjustavad) kokkulepete sõlmimise keeluga. Viivisemäära osas töölepingu seadus erandit/eriregulatsiooni ei sisalda. Seega ei ole töölepingu seaduse § 2 kohaselt viivisemäära osas lubatud sõlmida kokkuleppeid, mis oleks töötaja jaoks kahjulikumad kui seaduses sätestatu. Võlaõigusseaduses on seadusjärgse viivise tasumise kohustus sätestatud § 113 lõikes 1. Seadusjärgne viivise määr on käesoleval hetkel 8% aastas (võib tulevikus muutuda), mis on oluliselt madalam kui eelnevalt viidatud kokkuleppe järgne viivisemäär. Seetõttu leidiski kohus, et sõltumata teistsuguse kokkuleppe olemasolust, saab töötajalt siiski nõuda vaid seadusjärgset viivist.Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
Vandeadvokaat |
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
