|
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-73-14 selgitanud, et kui kohus või töövaidluskomisjon loeb tööandja poolse koondamise tühiseks ning lõpetab ise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, on töötajal õigus TLS §-s 109 ette nähtud hüvitisele, kuid sellega kaob töötajal omakorda koondamishüvitise saamise õigus. Seega kui koondamishüvitis on sellises olukorras töötajale juba välja makstud, kuulub see tööandjale tagastamisele. Sellises olukorras on pooltel üksteise vastu nõuded, mida nad võivad tasaarveldada. Riigikohus selgitas, et olukorras, kus tööandja on juba koondamishüvitise välja maksnud ning pärast seda esitab töötaja töövaidluskomisjoni või kohtusse nõude, tuvastamaks ülesütlemise tühisus ja paludes lepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ja sellega seoses ka TLS §-s 109 sätestatud eraldi hüvitise väljamõistmist tööandjalt, on tööandjal mõistlik esitada juba sama vaidluse raames tasaarvelduse avaldus. Nimetatud avaldusega tasaarvestataks võimalik temalt väljamõistetav TLS § 109 järgne hüvitis tema poolt töötajale juba välja makstud koondamise hüvitisega. Sellisel juhul olukorras, kus tööandjalt mõistetakse TLS § 109 alusel hüvitis välja, saab vaidlustusorgan lugeda selle tasaarvestatuks tööandja poolse alusetult makstud koondamishüvitise tagastamise nõudega. Ehk siis sisuliselt oleks tööandja justkui TLS § 109 järgse hüvitise juba väljamakstud koondamishüvitise ulatuses töötajale ära tasunud ning tööandja ei pea alusetult tasutud koondamishüvitise tagasinõudmisega eraldi tegelema. |
Vandeadvokaat |
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
