|
Kuna majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei tulene enam seadusest garantii andmise kohustust, on vaidlused garantii üle võrreldes varasemaga märkimisväärselt kasvanud. Palju eriarvamusi tekitab ka küsimus, kuidas edukalt garantii realiseerimist takistada. Kuna garantiileping on ülejäänud lepingust sõltumatu (isegi, kui garantiikokkulepe paikneb füüsiliselt töövõtulepingu sees), siis saab ka vastuväiteid garantii realiseerimisele otsida eelkõige ainult garantiilepingust endast. Ülejäänud töövõtulepingu (või ka müügilepingu) sätted, mis ei ole osa garantiist, ei ole garantii realiseerimise takistamiseks kõlblikud. Seega eelkõige võib esitada garantiist endast tulenevaid vastuväited – selliseid, mille esitamise õigus on ette nähtud garantiikokkuleppes. Tavaliselt on sellisteks vastuväideteks näiteks asjaolud, et puudus ei ole põhjustatud mitte tööst, vaid hoopis ehitise mittenõuetekohasest hooldusest või kasutamisest. Samuti, et ehitist on kahjustanud selliste isikute tegevus, kellest tuleneva kahju riski ei kanna töövõtja. Garantiile võib esitada ka vastuväite garantii kuritarvitamise kohta. Näiteks on praktikas olnud vaidlusi, kus garantii andja väidab, et on garantiist tuleneva nõude tegelikult juba enne vaidlust vabatahtlikult täitnud. Sellisel juhul oleks garantiile tuginemine tõepoolest oma õiguste kuritarvitamine. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiiga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garantiikohustuse täitmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Küll aga tuleb silmas pidada, et Riigikohtu valitseva praktika järgi tuleb garantii kuritarvitamist tõendada kas poolte vahel jõustunud kohtulahendiga või poolte kokkuleppega. Sellised tõendid, mis vajavad kohtul täiendavat uurimist või hindamist, ei ole kuritarvituse olemasolu vastuväite tõendamiseks sobivad. Seda selleks, et säiliks garantii olemus – see peab olema sõltumatu ülejäänud võlasuhtest. Selline sõltumatus kaob, kui garantii realiseerimist oleks võimalik takistada väga lihtsasti. Eesti senine kohtupraktika kaitseb seega peamiselt garantii saajat, sest garantii ongi antud just tema õiguste kaitseks.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
