|
Tihti tekitab töövõtulepingulistes suhetes segadust küsimus, kui kaua saab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sellest seekord räägimegi. Aegumine on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Kui nõue ei ole aegumistähtaja jooksul esitatud, siis võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. See tähendab, et nõude täitmine on lubatud, aga kui kohustatud isik soovib, võib ta täitmisest keelduda. Seetõttu kohaldab ka kohus aegumist ainult siis, kui kohustatud isik seda ise taotleb. Kuigi tavaliselt aeguvad tehingust tulenevad nõuded kolme aastaga, on ehitise puudustele tuginevale nõudele nähtud ette pikem tähtaeg. Nimelt aeguvad ehituse töövõtulepingust ehitise puudustest tulenevad nõuded viie aastaga. Samuti, kui ehitise puuduse on põhjustanud toorme või materjali puudused, siis ka nendest puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Tahtliku rikkumise puhul on nõuete aegumistähtaeg pikendatud 10 aastani. Oluline on, et nõuete aegumistähtaeg töövõtulepingutes algab töö valmimisest või selle vastuvõtmisest. Ehituslepingute puhul on tavaks töö vastuvõtmine aktiga, mistõttu algab nõude aegumine tavaliselt töö vastuvõtmisest. Juhul, kui töövõtja teeb puuduste kõrvaldamiseks uue töö või kõrvaldab puudused, algab ka uue töö või kõrvaldatud puuduste aegumistähtaeg uuesti. Seega saab tellija esitada puuduste kõrvaldamise nõude (seejuures olenemata garantii olemasolust või puudumisest) viie aasta jooksul alates ehitise vastuvõtmisest. Aegumise juures tuleb arvestada ka mitmete eriaspektidega – näiteks tuleb sageli hinnata, kas aegumine on tähtaja jooksul katkenud või peatunud, mis võiks võimaldada perspektiivset nõuet esitada isegi pärast viie aasta möödumist akti allkirjastamisest või muul viisil töö vastuvõtmisest. Lisaks tuleb kindlasti ka meeles pidada, et tellijal on õigus reeglina töö mittevastavusele tugineda siis, kui ta on puudustest mõistliku aja jooksul teatanud.Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
