Vastavalt VÕS § 635 lg-le 4 on tarbijatöövõtuleping selline leping, mille sõlmib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja ning tarbijast tellija ja mille esemeks on teenuse osutamine tellija vallasasja suhtes.
Kuna ehitamine toimub reeglina aga tarbija kinnisasja suhtes, ei kohaldu tarbija sõlmitud ehituse töövõtulepingule tarbijale ettenähtud lisatagatised. Kui näiteks tarbija sõiduauto remont, rõivaste keemiline puhastus või rätsepatööde tellimine toimub tarbijatöövõtulepingu sätete alusel, siis ehituse töövõtulepingust tarbijale võrreldes teistega lisaõigusi ei tulene. Nii ehitise remont, rekonstrueerimine kui ka ehitamine selle kõige tavalisemas tähenduses toimub reeglina siiski kinnisasja suhtes.
Ometi tuleb ikka ja jälle ette olukordi, kus ehituse töövõtulepingule soovitakse kohaldada või vahest kohaldataksegi tarbijatöövõtulepingu eriregulatsiooni sätteid. Riigikohus on oma hiljutises lahendis nr 3-2-1-122-16 veelkordselt kinnitanud, et kui lepingu esemeks on ehitise ehitamine, ei saa tegemist olla tarbijatöövõtulepinguga.
Ainus erand ja lisatagatis, mis kehtib tarbijast ehitustöid tellinud isiku suhtes, on VÕS § 642 lg-st 21 tulenev ehitusgarantii. Nimelt töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Sellega on oluliselt lihtsustatud tarbija tõendamiskoormist nõuete esitamisel töövõtja vastu. Teistsugust kokkulepet ei saa ette näha ka lepingus ning see oleks tühine.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek www.alternalaw.ee
|

vandeadvokaat Siret Siilbek

|