Töölepingu seaduse (TLS) § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus (nn põhipuhkus) on 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Seega 28 kalendripäeva põhipuhkust on kõigile töötajatele tagatud, sellest lühemas puhkuses kehtivalt kokku leppida ei ole võimalik. Küll aga võib poolte kokkuleppel võimaldada pikemat puhkust ning teatud töökohtadele (nt õpetajatele) on õigusaktidega ette nähtud erandlikult pikem puhkus.
Põhipuhkuse andmise ja kasutamise üldised tingimused on kirjas TLS §-s 68. Seaduse kohaselt on töötajal õigus saada iga töötatud kalendriaasta eest põhipuhkust täies ulatuses. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Põhipuhkus tuleks seaduse kohaselt kasutada kalendriaasta jooksul. Kui puhkust aga täies ulatuses ei kasutata, siis kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Siinkohal peab aga arvestama, et põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ehk siis nn väljateenitud puhkuse osade kaupa kasutamine saab toimuda vaid siis, kui töötaja ja tööandja selliselt kokku lepivad.
Kasulik on meeles pidada seadusest tulenev nõue, et vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab iga aasta kasutama järjest ning ka seadusega tööandjatele kehtestatud õigus, mis lubab tööandjal keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait www.alternalaw.ee
|