Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Tellija maksejõuetusriski haldamine – ettemaks ja maksetähtajad

Ebastabiilne majanduslik olukord toob kaasa suurenenud riskid ka ehitussektoriks. Praegusest majandusseisust ei jää puutumata keegi. Paaris järgmises blogipostituses uurime tööriistu, mida saaks kasutada tellija maksejõuetusriski haldamiseks. Siinjuures tuleb meeles pidada, et tellijateks ei ole töövõtulepingu kontekstis mitte üksnes ehituse peatöövõtjad, vaid ka peatöövõtja ise alltöövõtulepingulises suhtes. Teisisõnu, alltöövõtja jaoks on tellijaks peatöövõtja. Seejuures ei maksa unustada, et sellises suhtes ei esine peatöövõtjatena mitte üksnes pikaajalise staaži ja kogemusega ehitusettevõtjatest turutegijad, vaid ka väiksemaid tegijaid, kelle maksejõuetuse risk ongi paraku praegu kõrgem.

Mõistagi olenevad paljud välja pakutavad lahendused kokkulepete sõlmimise valmidusest. Seadusega tagatud õigustest – eelkõige pöörduda kohtu poole kas hagi- või pankrotiavaldusega – annavad rohkem võimalusi lepingus endas sisalduvad kokkulepped.

Käesolevas blogipostitusest räägime ettemaksust ja maksetähtaegadest. Muud tööriistad – akteerimised, lisatagatised, dokumentatsiooni nõudmine ning tööde peatamine – jäävad ootama edasisi blogipostitusi.

Kõige paremini maandab majanduslikke riske muidugi ettemaks. Kasvõi osaliselt tööde eest tehtav ettemaks vähendab riski, et töövõtja üldse ilma tasuta jääks. Praktikas on tulnud ette ka seda, et tellija ja töövõtja lepivad kokku, et tellija maksab otse töövõtja alltöövõtjatele. Ka see on hea vahend kahju riski minimaliseerimiseks, sest ühest küljest lisandub tellijale kindlust sellest, et alltöövõtjad objektil tööd teevad, aga teisest küljest vähendab töövõtja võimalikku kahju. Juhul, kui peaks esinema tellija maksejõuetus, siis ei jää vähemalt töövõtja oma alltöövõtjatele võlgu või on suutnud vähemalt vähendada tema vastu esitatavate nõuete hulka. Eelmisest majanduskriisist on veel paljudel meeles, et maksejõuetusmenetlused ehitussektorist eskaleerusid – tellija maksejõuetus tõi kaasa töövõtja oma, kes omakorda oma alltöövõtjatele võlgu jäi. Selliselt pankrotistusid terved ehitussektori ahelad. Seda ahelat on võimalik mõnevõrra otsemaksete abil katkestada. Samas tuleb meeles pidada, et ettemaksu on võimalik nõuda üksnes sellekohase kokkuleppe olemasolul lepingus. Kui lepingus kokkulepet ei ole, siis ettemaksu nõuda ei saa.

Samuti on maksejõuetuse riski võimalik maandada maksetähtaegade reguleerimise abil. Piisavalt lühike maksetähtaeg annab varakult märku sellest, kas tellijal on oma kohustuste täitmiseks raha või mitte. Lühike maksetähtaeg annab võimaluse avastada makseraskused kiiresti. Koosmõjus näiteks tööde peatamise õigusega annab see võimaluse tekkivat kahju vältida. Pikkade maksetähtaegade puhul tehakse n.ö uut tööd peale, teadmata, kas tegelikult tellijal raha tasu maksmiseks on või mitte. Seetõttu tekib ka arvestatav risk pikaajaliselt tehtud töö (sh kasutatud alltöövõtjate oma) eest tasu saamata jäämiseks. 

 

Pildid / - Siret Siilbek

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee
Pildid / - Advokaadibüroo Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
03.10.2022 14:05

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Tellija maksejõuetusriski haldamine – ettemaks ja maksetähtajad

Ebastabiilne majanduslik olukord toob kaasa suurenenud riskid ka ehitussektoriks. Praegusest majandusseisust ei jää puutumata keegi. Paaris järgmises blogipostituses uurime tööriistu, mida saaks kasutada tellija maksejõuetusriski haldamiseks. Siinjuures tuleb meeles pidada, et tellijateks ei ole töövõtulepingu kontekstis mitte üksnes ehituse peatöövõtjad, vaid ka ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.