Sisukord

Riigikohtu lahend töölepingueelsete läbirääkimiste pidamisest

Praktikas tuleb tihti ette olukordi, kus tööle kandideerimisel soovib tööandja enne töölepingu sõlmimist kontrollida tööle soovija tööoskusi ning tööle sobivust. Riigikohus selgitas hiljutises lahendis, et kui tööle soovija on asunud lepingueelsete läbirääkimiste ajal täitma iseseisvalt ülesandeid, mida tavapäraselt tehakse töösuhte ajal, tuleb eeldada, et läbirääkimised on lõppenud - et pooled on sõlminud töölepingu.

Riigikohus selgitas 6.12.2021. a lahendis nr 2-20-5834, et kuni töölepingu sõlmimiseni võivad pooled pidada lepingueelseid läbirääkimisi. Selle raames võib tööandja kontrollida ka töölesoovija tööoskusi praktiliste katsete või testide kaudu, kuid seda üksnes lühiajaliselt. Riigikohus leidis, et ei ole lubatav, kui tööle kandideerija teeb läbirääkimiste või töö proovimise sildi all tööandjale tööd, millest tööandja saab rahalist kasu, eriti kui tööle soovija täidab tööülesandeid ilma tööandja juuresolekuta ehk iseseisvalt.

Seega lepingueelsed läbirääkimised peaksid piirduma tööle soovija oskuste esmase väljaselgitamisega. See tähendab, et tööandja ei või lepingueelsete läbirääkimiste käigus kasutada tööle soovija tööoskuste kontrollimist viisil, mille kaudu teeb tööle soovija talle iseseisvalt tasuta tööd. 

Vaidluse korral tuleb arvestada, et praeguse Riigikohtu praktika kohaselt lasub sellises olukorras tööandjal kõrgem tõendamiskoormis kui tööle soovijal. Tööandjal on võimalik töölepingu sõlmimise eeldus ümber lükata (väitmaks, et lepingueelsed läbirääkimised olid veel pooleli ja seetõttu ei olnud tööleping veel sõlmitud), kuid selleks tuleks tööandjal tõendada näiteks seda, et tööle soovija üksnes tutvus töökorraldusega ega täitnud tegelikke tööülesandeid. Samuti võib tööandja tõendada, et tööle soovija nõustus tema tööoskuste kontrollimisega ning tööandja selgitas enne tööle soovijale arusaadavalt, kui kaua tööoskuste eelhindamine kestab ja millal teeb tööandja teatavaks temaga töölepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise. Vastasel korral tuleks aga iseseiseva töötamise korral eeldada, et poolte vahel olid lepingueelsed läbirääkimised lõppenud ning tööleping sõlmitud.

 

 

Pildid / - Annika Vait 115

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait

Pildid / - Kristena Paalmäe
Advokaadibüroo ALTERNA advokaat Kristena Paalmäe  
Pildid / - Advokaadibüroo Alterna logo
www.alternalaw.ee

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
19.01.2022 15:05

Vandeadvokaat Annika Vait - Põhipuhkuse kestvuse erinevus era- ja avalikus sektoris

Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.