Kuidas hoida ehituses kokku miljoneid ning investeerida see hoopis seadmetesse? Nefab kasutas näiteks Jaapani filosoofiast tuntud 20 võtme programmi
Mitmed ettevõtted Eestis on juurutanud Jaapani LEAN-tootmisest tulenevat 20 võtme programmi, mis on lahendanud nende tootlikkuse, kvaliteedi- ja kuluefektiivsuse probleemi.
Näiteks võib pakenditootja Nefab Eesti oma edu üheks saladuseks pidada teiste hulgas just seda, et tehases rakendati 20 võtme programmi, mille tulemusena vabanes tootmistsehhis nii palju vaba pinda, et sinna paigutati lausa uus tootmisüksus.
See võib-olla on heaks näiteks kõigile tootmisfirmadele, kes viimasel ajal mõtlevad sagedasti sellele, et pind jääb väikeseks. Siis võib-olla tulekski üle vaadata, ega ülearu ei laiutata.
Efektiivne muutus veelgi efektiivsemaks
Nefab Eesti tegevjuhil Erki Susi jätkus 20 võtme programmi kohta vaid kiitvaid sõnu. „Olime enda teada oma tootmispinna ülimalt efektiivselt ära kasutanud ning tahtsime uut tootmiskompleksi juurde ehitada, mis oleks tähendanud kümneid miljoneid kroone investeeringuid,“ rääkis Susi.
Pakenditootja hoidis kokku ehitusraha ja sai protsesside ümberkorraldusest hoopis 300 ruutmeetrit vaba pinda olemasolevas tehases.
Sinna paigutati juba uus tootmisüksus. „Saime tänu programmile investeeringu teha uutesse tootmisseadmetesse, ega pidanud raha betooni panema“, kirjeldas Susi.
Ehki 20 võtme programmi efektiivsusnäitajate kohta käivad lubadused ei näi kaugelt vaadates realistlikud, oli tulemus tegelikult veelgi parem, tunnistas Susi.
Samuti programmi kasutava Farm Plant Eesti tootmisjuhi Rivo Penti sõnul suurenes neil programmi tulemusena käive viie aastaga kolmandiku võrra ja toodetud tonne töötaja kohta kogunes sama ajaga kümnendiku võrra rohkem.
Susi sõnul aitas programmiga liituda ka EAS-i pakutud toetus.
Poole miljoni krooniga kümned miljonid säästu
Nefab Eesti investeeris oma osalusena ligikaudu pool miljonit krooni, praeguseks on ettevõtte juhi sõnul see ennast ära tasunud ning säästetud on kümneid miljoneid kroone.
„Programmi juurutamine on viie aasta jooksul maksma läinud ligi 2 miljonit krooni ja juba ainuüksi parendusettepanekute rakendamisest saadud kasu ületab kulutused“, lisas Pent
Allikas: Äripäev
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
