|
Arhitekt on oma loodud teose autor. Selliseks teoseks võib olla nii arhitektuurne graafika (eskiisid, plaanid, projektid) ning nende seletuskirjad, maketid, kui aga näiteks ka hooned, rajatised, pargid jms ning nende kompleksid. Loomingu kaudu kujundavad arhitektid meie igapäevast elukeskkonda, mis oma olemuselt on paratamatult pidevas muutumises. Arhitekti eristab teistest kunstikest see, et oma olemuselt peavad tema loodud teosed olema võimelised ajaga kaasas käima – tellija vajab tihti võimalust juurdeehitusteks, projekti muutmiseks, hoone hilisemaks kaasajastamiseks/renoveerimiseks jne. Aja jooksul tahavad tellijad või ehitise omanikud arhitekti loodud teost peaaegu alati muuta. Tihti juhtub see juba ehitamise käigus: soovitakse asendada või muuta materjale või lahendusi, enamasti finantsilistel kaalutlustel. Õigus teha teoses muudatusi on aga tegelikult autorist lahutamatu õigus ning kui pooled teisiti kokku ei lepi, jääb muudatuste ja lisanduste tegemine projekti ja hoonele praegu kehtiva seadusandluse alusel arhitekti otsustada. Seetõttu eeldab projektis muudatuste tegemine autori nõusolekut. Praktikas selle peale sageli ei mõelda. |
vandeadvokaat |
|
Tellija seisukohast oleks mõistlik juba lepingu sõlmimisel teoses muudatuste tegemise õigus endale litsentsida ning seeläbi vajalike muudatuste tegemise õigus saada. Selline lahendus ei rahulda tihtipeale aga arhitekte, sest täieliku muudatuste üle otsustamise õiguse tellija meelevalda andmisel kaotaks arhitekt kontrolli selle üle, milliseks tema projekteeritud hoone lõpuks kujuneb. Siinkohal oleks lahenduseks lepingu sõlmimisel toimuvate läbirääkimiste käigus litsentsitava õiguse teostamise ulatus ja kord selgelt ette näha. Selliselt kohe koostöö alguses oluliste aspektide läbirääkimine hõlbustab mõlema poole jaoks nii tulevast koostööd kui hilisemate õiguste teostamist. |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
