Riigikohus on korduvalt selgitanud (tsiviilasjade lahendites nr 3-2-1-52-14 ja 3-2-1-21-14), et töölepingu ülesütlemise puhul on tegemist töösuhet lõpetava kujundusõigusega, mistõttu piisab lepingu lõppemiseks vastava tahte väljendamisest. Praktikas on selleks tahteavalduseks töölepingu ülesütlemise avaldus, mis esitatakse lepingu teisele poolele. Oluline on aga tähele panna, et seaduse kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks teise poole poolt kättesaamisega.
Eeltoodu tähendab seda, et töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks alles sellel hetkel, millal teine lepingu pool selle avalduse kätte saab. Seega vastava avalduse koostamise, postitamise, kullerile või postiasutusele üleandmise vms kuupäevad ei oma lepingu lõpetamise avalduse esitamisel juriidiliselt tähtsust. Oluline on moment, mil lepingu teine pool vastava avalduse kätte saab. Enne seda puudub avaldusel kehtivus - juriidiliselt loetakse, et seda avaldust ei ole esitatud.
Seega tasub lepingu ülesütlemise avalduse esitamisel mõelda läbi, kuidas suuta vaidluse korral tõendada, et teine lepingu pool vastava avalduse kätte sai. Kui vaidluse korral seda asjaolu tõendada ei suudeta, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ning tööleping kehtib edasi. Seepärast tasub võimaluse korral näiteks võtta teiselt poolelt enda avalduse eksemplarile kättesaamise kinnitus, e-posti teel edastades küsida temalt kättesaamise kinnitamist või kasutada tähitult väljastusteatega postiasutuse kaudu saatmise või kullerteenuse võimalusi, mil vastav teenuse osutaja võtab dokumendi üleandmisel kättesaamise kohta vajaliku allkirja.
|
Vandeadvokaat Annika Vait
|