01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi.
Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud tähenduses. Nimelt konkreetse seaduse puhul võib tööalane kontekst, lisaks töölepingulisele suhtele, tuleneda ka võlaõigusliku või mõne muu lepingu alusel teenuse osutamisel (nt töövõtuleping, käsundusleping). Samuti juhtudel, kus teavitaja on asutuses või ettevõttes vabatahtlik või praktikant. Teavitajaks võib olla ka hoopis tööandja lepingupartner või lepingupartneri töötaja, praktikant või vabatahtlik. See tähendab, et töövorm või -laad ei ole olulised, et inimest viidatud seaduse tähenduses rikkumisest teavitajana käsitleda. Määravaks on asjaolu, kas teavitaja suhtes on asutusel või ettevõttel potentsiaalselt võimalik kasutada survemeetmeid.
Asutusesisese teavitamise jaoks tuleb tööandjatel luua vähemalt üks turvalist ja konfidentsiaalset teavitamist võimaldav kanal, mis peab võimaldama isikutel rikkumistest teavitada. Selle kanali sisseseadmisest ja kasutamise võimalustest tuleb töötajaid teavitada. Teavituskanali loomise kohustus on juriidilisel isikul, kellel on vähemalt 50 töötajat. Ettevõtted, kus töötab 50–249 töötajat, peavad looma teavituskanali hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks. Vähemalt 250 töötajaga ettevõtetel peab teavituskanal töötama alates 2024. aasta 1. septembrist. Vastava teavituskanali võivad loomulikult luua ka väiksemad ettevõtted, kuid see ei ole neile kohustuslik.
Samuti tuleb määrata asutusesisest teavituskanalit haldav isik või üksus, kelleks praktikas on tavaliselt personaliosakond. Eeltoodud kohustuste täitmisega seoses tuleb omakorda tõenäoliselt kas muuta või täiendada ettevõttesiseseid dokumente (nt töökorralduse reegleid, andmete säilitamise juhendeid, vastutava isiku ametijuhendit jne).
Ettevõtteid, kes teavituskanalit sisse ei sea ja takistavad rikkumisest teavitamist või rakendavad teavitaja vastu survemeetmeid ning rikuvad teavitaja konfidentsiaalsust, võib karistada kuni 100 000 eurose trahviga.
|
|
|
|
Kai Villemson
advokaadibüroo RASK vandeadvokaat
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
