Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Vastutuse piiramine lepingus

Aeg-ajalt kohtab ehituslepingutes töövõtja või tellija vastutuse piiramise kokkuleppeid. Seejuures piiratakse vastutust tavaliselt kas konkreetse kahju liigi osas (näiteks saamata jäänud tulu) või summaliselt. Viimasel juhul lepitakse kokku, et näiteks tellija ei vastuta kahju eest mingit konkreetset piirmäära ületavas osas. Sageli tuleb ette ka õiguskaitsevahendite kohaldamise korra ja piirangute kokkuleppeid.

Vastutuse piiramise kokkulepe ei ole aga siiski tingimusteta rakendatav. Alljärgnevalt mõned näpunäited, mida peab vastutuse piiramise kokkuleppe sätestamisel ja sellele tuginemisel silmas pidama. Seejuures on reeglid universaalsed ning kehtivad mistahes lepingute osas, mitte ainult ehituse töövõtulepingutele.

Üldreegel on, et võlausaldaja ja võlgnik võivad vastutuse piiramises või isegi selle täielikus välistamises kokku leppida. Kuid VÕS § 106 lg 2 sätestab ka olulise erandi – nimelt on kokkulepe tühine, kui:

-      Kohustust rikutakse tahtlikult;

-      Vastutuse piiramine võimaldab võlgnikul lepingu täita oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust; või

-      See piirab või välistab vastutuse muul viisil ebamõistlikult.

Seega on seadusandja ette näinud piirangud, mille eesmärk on võlausaldajat rikkumise puhul kaitsta, isegi, kui vastutus oli lepingu järgi välistatud või piiratud.

On arusaadav, et tahtliku rikkumise puhul vastutust välistada ei saa – vastasel juhul oleks võimalik lepingust tulenevate õiguste kuritarvitamine. Praktikas on aga kohustuse tahtlikku rikkumist äärmiselt keeruline tõendada. Tahtlikkuse tõendamiseks ei piisa üksnes sellest, et kohustused on täitmata või need on täidetud mittenõuetekohaselt – tahtliku rikkumise korral võlgnik mitte üksnes ei mööna, vaid lausa soovib võlausaldajale tekkivat kahjulikku tagajärge. Sellist subjektiivset soovi on enamasti võimatu tõendada.

Omab tähtsust, kas vastutuse piiramise kokkulepe on üldse mõistlik või võimaldab täita kohustuse võlausaldaja eeldatust oluliselt teisiti. Antud kokkulepped võivad olla vaidlusobjektiks, sest tõenäoliselt tekib diskussioon lepingu tõlgendamisest – üks pool soovib tugineda kehtivale kokkuleppele, teine väita selle tühisust. Praktikas ei saa enamasti tühiseks lugeda näiteks mõne õiguskaitsevahendi kasutamise piiramist või korda – näiteks, et lepingust taganemise või hinna alandamise asemel tuleb nõuda kahju hüvitamist. Ka võiks olla enamasti lubatav kokkulepe, mis välistab vastutuse raske hooletuse eest (v.a tüüptingimustega lepingutes). Lepingus sisalduvate kokkulepete hindamisel on seega keskne küsimus, kas võlausaldajal jääb üldse reaalseid võimalusi on õiguste kaitseks. Kui ei jää, on vastutuse piiramisega tõenäoliselt liiale mindud.

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret Siilbek 2017

vandeadvokaat
Siret Siilbek

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
15.11.2017 17:50

Arengukoostöö projekt sai joone alla

Eesti Välisministeeriumi poolt rahastatud Arengukoostöö projekt 107-2018-A „Kompleksne õppemetoodikate kasutamine ja mõjus õpetamine kõrghariduse omandamisel Valgevene ülikoolides“ sai joone alla.  Terve aasta kestnud projekti käigus uurisime koostöös Valgevene Riikliku Tehnikaülikooliga inseneride, mehhaanikute ja teiste tehnikaerialade ülikooli ...

Loe rohkem Kristina Paal

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.