|
Juhul, kui tellija avastab töös puuduseid, tuleb tal nendest töövõtjat teavitada. Seekordses uudisnupus tuleb juttu sellest, millal tellija seda tegema peab ning mis saab siis, kuid tellija on teavituse teinud hilinenult. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija peab valminud töö viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Juhul, kui avastatakse mittevastavused, tuleb nendest mõistliku aja jooksul teatada. Lisaks tuleb puuduseid ka piisavalt täpselt kirjeldada. Samas aga ei hakka töö ülevaatamisest kulgema varjatud puudustest teatamise tähtaeg. Lähtutakse seisukohast, et sellised puudused, mida ei ole võimalik tavapäraselt hoolsa ülevaatusega avastada, on varjatud puudused. Isegi juhul, kui tellija kaasab vastuvõtmise protsessi asjatundja või eksperdi, ei saa tellijale varjatud puuduste mitteavastamist ülevaatusel ette heita. Sama kehtib juhul, kui ka tellija ise on ehitusettevõtja (näiteks peatöövõtja ja alltöövõtja vahelises suhtes). Ka olukorras, kus tellija on samuti professionaal, ei pea tellija Riigikohtu hinnangul eeldama, et talle tehakse lepingutingimustele mittevastav töö ega rakendama erakorralisi meetmeid ülevaatamisel. See tähendab, et tellija ei ole kohustatud vigu otsima, vaid ülevaatus tuleb teha üksnes mõistlikku hoolsust rakendades. Varjatud puudusest tuleb teavitada mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist. Juhul, kui tellija avastatud puudustest ei teavita ega kirjelda neid piisavalt, kaotab tellija õiguse puudustele tugineda. Siinjuures tuleb aga tähele panna, et selline õiguse kaotamine ei ole absoluutne – esineb olukordi, kus tellijal on õigus puudusele tugineda ka siis, kui ta ei ole õigeaegselt sellest teavitanud või piisavalt ei kirjeldanud. Nimelt, puudustest teatamise tähtaja ja nende piisavalt kirjeldamise kohustuse möödalaskmise korral võib tellija siiski puudustele tugineda, kui: - Puudus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel; - Töövõtja teadis või pidi teadma, et tööl esineb puudus, kuid ei teavitanud sellest tellijat. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et töövõtjal lasub üsna kõrge hoolsuskohustus, esineb tihti olukordi, kus töövõtjal tegelikult tellija nõuet hilinenult teavitamisele tuginedes blokeerida ei ole võimalik. Kuna töövõtja on töövõtulepingus professionaaliks, siis esineb just nimelt ehituslepingutes tihti olukordi, kus töövõtja oleks pidanud rakendama töö tegemisel kõrgemat hoolsust või peaks teadma töö lepingutingimustele mittevastavusest. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
