|
Riigikohus andis eelmise aasta lõpus avaldatud lahendis juhiseid sellest, kuidas määratleda, kas konkreetne töö on lepingu mahuga hõlmatud või on tegemist lisatööga, mida tellija tasustab täiendavalt. Konkreetses asjas selgus pärast lepingu sõlmimist, et tulenevalt Muinsuskaitseameti nõuetest tuleb teha täiendavaid töid, mida esialgses hinnapakkumises ei olnud ette nähtud. Riigikohus rõhutas, et ainuüksi sellest, et töö oleks pidanud sisalduma algses hinnapakkumises või see oli ehituslikult vajalik, ei saa järeldada, et see oli kokkulepitud hinnaga hõlmatud. Juhul, kui töövõtulepingu pooled vaidlevad selle üle, kas teatud tööd objektil on lepingu mahus või need peaksid olema lisatööd, tuleb eelkõige vaadata seda, millisel põhjusel vaidlusaluseid töid üldse teha tuleb. Põhimõtteliselt on kohus leidnud, et üldjuhul tuleb töövõtjal arvestada ka olemuslikult vajalike, kuid lepingus konkreetselt välja toomata tööde tegemise vajadusega. Kõiki ehituses vajalikke töid ei ole mõeldav lepingus kirjeldada. Töövõtja kannab kõrget hoolsuskohustust ning peaks olema võimeline vajalikke töid ette nägema. Kui aga esineb olukord, kus töövõtja lepingu sõlmimisel kõiki töid ette näha ei suuda ning see tuleneb tellija ebeõigetest või ebatäpsetest andmetest (eelkõige puudulik projekt või puudulikud eeltööd), on tegemist lisatöödega. Eelarve ja hinnapakkumise koostamisel võtab töövõtja õigustatult aluseks tellija antud andmed. Hiljem vaidluse all olevad tööd saavad lepingu mahtu kuuluda siis, kui lepingu sõlmimisel teada olevate andmete põhjal oleks töövõtja pidanud tellija esitatud andmete õigsuses kahtlema ning aru saama, et tema pakutavast ei piisa tellija soovitud tulemuse saavutamiseks. Kui aga töövõtja põhjendatult tellija esitatud andmeid usaldab ja koostab hinnapakkumise nendest lähtudes, siis hiljem juurde tellitavad tööd ei saa lepingu esialgsesse mahtu kuuluda. Seega, kuigi töövõtja kõrget hoolsuskohustust rõhutatakse jätkuvalt, tuleb vaidluse korral selgeks teha, kas projekti või eeltööde puudulikkus on töövõtjale lepingu sõlmimisel äratuntav või vähemalt oleks pidanud tal teada olevate andmete pinnalt nende õigsuses kahtlus tekkima. Kui töövõtja andmete ebaõigsusest teada ei saanudki, on hiljem lisaks tehtavad tööd käsitlevatud juba lisatööna ning peaksid olema täiendavalt tasustatud. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
