Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek: Planeerimisseadus

30.01.2015. a võttis Riigikogu vastu uue planeerimisseaduse. Eesti Linnade Liit ning Eesti Maaomavalitsuste Liit on palunud presidendil jätta seadus välja kuulutamata. Palve aluseks on asjaolu, et kohaliku omavalitsuse halduskoormus uue seaduse kehtestamisega palve esitajate hinnangul suureneb, samas ei ole riik eraldanud seaduse täitmiseks rahalisi vahendeid. Seaduse jõustumine on planeeritud käesoleva aasta 1. juuliks.

Ehitusettevõtjad puutuvad planeerimismenetluste raames eelkõige kokku detailplaneeringute kehtestamisega ning seetõttu tulevad järgnevalt käsitlemisele eelkõige detailplaneeringuga seonduvad muudatused. Käesolevas uudisnupus tutvustame, millistel juhtudel uue seaduse järgi detailplaneering kohustuslik on.

Detailplaneeringu koostamine on uue seaduse järgi nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevates avalikes veekogudes ehitusloakohustusliku:
1) hoone püstitamiseks;
2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Seega on muutunud ka detailplaneeringukohustuslikud alad ja olukorrad: erinevalt varasemast ei ole kohustuslik planeering kõigil „selgelt piiritletavatel kompaktse asutusega aladel“, millena sai käsitleda ka külasid, kus enam detailplaneerimismenetlust läbima ei tingimata ei pea. Samuti ei ole detailplaneering enam kohustuslik maa-ala kruntideks jaotamise korral. See on ka põhjendatud, sest kruntideks jaotamine on oma olemuselt pigem maakorralduslik toiming ega vaja praktikas pikaajalise planeerimismenetluse läbi viimist. Sama kehtib ka kinnistute jagamise või liitmise kohta.

Pildid / - Siret_Siilbek_t

vandeadvokaat
Siret Siilbek

Pildid / - Alterna logo

Olulise avaliku huviga rajatise ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (kui ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga) on siiski igal juhul detailplaneeringu kehtestamine vajalik. Olulise avaliku huviga ehitiseks saab pidada ehitist, mille mõju ulatub mitmele kinnisasjale, millest tuleneb kõrgendatud oht või mille ehitamise osas on suur avalik huvi (näiteks ühiskondlikult kasutatavad ehitised). Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
10.02.2015 09:55

01.09.2024 jõustus vilepuhujate kaitse seadus

01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi.   Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.