Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Töövõtulepingust taganemisel tööde ja materjalide hüvitamine

Oma hiljutises lahendis selgitas Riigikohus pikemalt seda, kuidas tuleks rahalisi hüvitisi määrata olukorras, kui töövõtulepingust on taganetud.

Taganemise korral leping lõpeb ning kumbki pool peaks tagastama lepingu alusel saadu (VÕS § 189 lg 1). See tähendab, et taganemise korral toimub lepingu tagasitäitmine. Eesmärk oleks saavutada olukord, kus pooled oleksid, kui nad poleks lepingut üldse sõlminud. Ehituslepingute puhul ei ole aga tagastamine enamasti võimalik, sest materjalid on tellija kinnisasjaga ühendatud ning tehtud on ka juba tööd. Seetõttu ei saa tagasi anda materjale ja loomulikult pole võimalik tagastada juba tehtud tööd.

Sellisteks eriolukordadeks näeb seadus ette, et üleantu väärtus tuleb hüvitada rahas. Kuidas sellist rahalist hüvitist määratleda, käsitleski Riigikohus täpsemalt. Nimelt, VÕS § 189 lg 3 järgi, kui üleantu hind on lepingus määratud, tuleb väärtuse määramisel arvestada just nimelt lepingus kokku lepitud hinda.

See tähendab omakorda, et tööle väärtuse määramisel muude aspektide arvestamine ei ole lubatud – näiteks ei saa tuvastada mingit muud tööde väärtust nendes esinevate puuduste tõttu. Praktikas on levinud juhtumid, kus taganemise korral üleantu väärtust tuvastatakse näiteks ekspertiisi alusel. Selline lähenemine ei ole korrektne. Puuduseid töös tuleb loomulikult arvestada, aga mitte tööde hinna muutmise kaudu, vaid tellijal tekib töövõtja vastu lihtsalt eraldiseisev kahjunõue.

Juhul, kui üleantud töö on puudustega ja mittevastavusi ei ole töövõtja poolt ise kõrvaldatud, saab tellija esitada töövõtja vastu kahjunõude. Kahju sisuks saavad olla näiteks tellija poolt puuduste kõrvaldamiseks tehtavad kulud. Sellise nõude saab tellija tasaarvestada. Seega näiteks, kui lepingus on kokku lepitud konkreetse töölõigu hinnaks 1000 eurot ja töö on tehtud, siis taganemise korral omandab töövõtja tellija vastu sellises summas nõude. See on tema poolt üle antud töö väärtus. Kui töö on tegelikult puudustega ja tellija teeb nende kõrvaldamiseks kulutusi näiteks 100 euro ulatuses, omandab tellija töövõtja vastu 100 euro ulatuses nõude. Nii tellija kui töövõtja saavad nõuded tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tasub tellija töövõtjale 900 eurot. Selliselt on saavutatud olukord, kus mõlemad nõuded – nii töö väärtuse hüvitamine kui ka tellija kahjunõue – on täidetud ja lõppevad.

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret Siilbek 2017

vandeadvokaat
Siret Siilbek

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
14.02.2019 09:30

Arengukoostöö projekt sai joone alla

Eesti Välisministeeriumi poolt rahastatud Arengukoostöö projekt 107-2018-A „Kompleksne õppemetoodikate kasutamine ja mõjus õpetamine kõrghariduse omandamisel Valgevene ülikoolides“ sai joone alla.  Terve aasta kestnud projekti käigus uurisime koostöös Valgevene Riikliku Tehnikaülikooliga inseneride, mehhaanikute ja teiste tehnikaerialade ülikooli ...

Loe rohkem Kristina Paal

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.