|
Töötajate ja tööandjate individuaalsed töövaidlused lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) alusel. Nimetatud seaduse kohaselt on selliste töövaidluste puhul oma õiguste kaitsmiseks võimalik valida, kas pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Erandiks on vaid rahalised nõuded, mis ületavad 10 000 eurot - niivõrd suuri rahalisi nõudeid saab esitada ainult kohtule. Töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude väljamõistmise võimalust vastaspoolelt ITLS ette ei näe. Seega töövaidluskomisjonides peetavates menetluses puudub pooltel võimalus taotleda, et komisjonis peetud menetlusega seoses kantud õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetaks. Mida aga tihti ei teata, on asjaolu, et kui selline töövaidlus jätkub kohtus (st. töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatakse kohtus kasvõi osaliselt), saab kohtumenetluses koos kohtumenetluses kantavate õigusabikuludega taotleda ka eelnevalt töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt. Üldreegli kohaselt mõistetakse sellised kulud välja nn kaotavalt poolelt ning seda sellises ulatuses, mida kohus hindab vajalikuks ja põhjendatuks. Seda on ka Riigikohus oma hiljutises lahendis nr 3-2-1-80-15 selgelt välja öelnud. Riigikohus märkis, et töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega. Viidatud sätte kohaselt on sellise võimaluse rakendumiseks vajalik, et vastav hagi oleks kohtusse esitatud hiljemalt 6 kuu jooksul pärast menetluse lõppu töövaidluskomisjonis. Seega kui hagi peaks olema esitatud kohtusse ajaliselt hiljem, siis kohtumenetluses enam töövaidluskomisjoni menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist nõuda ei saa. Seega on kasulik teada, et kui ollakse töövaidluskomisjonist jõutud ettenähtud aja jooksul vaidlusega edasi kohtusse, saab viidatud sätte alusel paluda kohtult lisaks kohtumenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmisele ka töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt. |
Vandeadvokaat |
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
