Sisukord

Vandeadvokaat Annika Vait - Koondamisel maksmisele kuuluvad nn koondamise hüvitised

Praktikas tekivad koondamisega seoses tihti küsimused, kui suurt hüvitist tuleb tööandjal töötajale maksta ning teisalt on töötaja huvitatud, kui suurt hüvitist on tal õigus saada.

Töölepingu seaduse (TLS) § 100 esimese lõike kohaselt peab tööandja koondamisel maksma töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seda sõltumata töötaja tööstaaži pikkusest.

Eeltoodust erandiks on olukord, kui koondamisel tõttu öeldakse ülesse tähtajaline tööleping. Sellisel juhul tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitist (välja arvatud kui tööleping öeldi ülesse tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu) ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei pea maksma, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu (TLS § 100 lg 3).

Tööandja peab tema poolt maksmisele kuuluva koondamise hüvitise välja maksma lõpparve kooseisus.

Lisaks tööandja poolt maksmisele kuuluvale nn koondamise hüvitisele on töötajatel teatud tingimustel õigus ka nn riigipoolsele koondamise kindlustushüvitisele.

Töötuskindlustuse seaduse § 141 ja 142 esimese lõikekohaselt makstakse koondamiselkindlustushüvitist töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud:
 ¤ viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
 ¤ üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töötuskindluse seaduse 142 kolmandas lõigus sisalduvad täpsed tingimused, kuidas vastava hüvitise suurust arvutada.

Praktikas ei olda tihti kursis, et nimetatud kindlustushüvitise taotlemiseks tuleb tööandjal esitada töötukassale avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates. Kui tööandja avaldust tähtaegselt ei esita, võib töötukassale vastava avalduse esitada ka töötaja ise või ametnik. 

Pildid / - Annika Vait 115

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait
www.alternalaw.ee

Pildid / - Advokaadibüroo Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
18.02.2019 13:00

Vandeadvokaat Annika Vait - Ettevõtjaportaalis ühingut asutades saab ühtlasi registreerida ka töötajad ja käibemaksukohustuse

Teatavasti saab Eestis asutada äriühinguid kahel viisil: notaribüroos notari abil ning elektrooniliselt äriregistri ettevõtjaportaalis. Kui asutatud ühing soovis ennast käibemaksukohuslaseks registreerida ja/või endale töötajad tööle võtta, tuli pärast asutamistoiminguid esitada eraldi vastavad avaldused Maksu-ja Tolliametile. Käesoleva aasta alguses loodi ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.