Sisukord

Teiste isikute huvidega arvestamine ehitamisel

Ehitamisel tuleb arvestada teiste isikute huvide ja õigustega. Samuti tuleb nii lubade kui projekteerimistingimuste andmisest keelduda, kui kavandatav ehitis riivaks põhjendamatult kolmanda isiku õigusi. Millises ulatuses ja miks naabrite, tee, kinnistu, tehnorajatise omanike ning kinnistut juurdepääsuks kasutavate isikute õiguste ja huvidega arvestada, tuleb juttu järgnevas.  

Ehitusseadustiku (EhS) alusel toimuva menetluse näol on tegemist haldusmenetlusega. Teine isik EhS mõistes on isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Kinnisomand ulatub asjaõigusseaduse (AÕS) § 127 lg 1 järgi ruumiliselt omanikule kuuluvale maatükile ja teatud ulatuses ka õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda. Kinnisasja omaniku omand ei saa ulatuda teistele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele teisiti, kui asjaõiguste alusel. Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 seisukohale, et naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid.

Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näilik. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet.

Seega kõigepealt tuleks selgeks teha, mis on konkreetsel juhul teiste isikute õigused ja huvid ja keda võib kavandatav ehitamine või ehitis üldse puudutada. Selleks tuleks need isikud vastavalt haldusmenetluse ärakuulamise põhimõtte kohaselt menetlusse kaasata ja anda neile võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaaluda tuleb poolte õigustatud huvisid ning arvestada üksnes õiguspäraste ja põhjendatud huvidega. Vastuväited, millel ei ole mõistlikku põhjendust, tuleks jätta arvestamata. Siiski võib näiteks põhjendatud huviks teatud olukorras ka olla, et isiku kinnisasja väärtus ei väheneks keskkonda täiesti sobimatu ehitise või liiga täis ehitatud naaberkinnistu tõttu.

Autorid:

Siret Siilbek
Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat

Helen Pajumaa
Advokaadibüroo ALTERNA jurist
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret_Siilbek_t
Siret Siilbek
Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat

Pildid / - Helen Pajumaa

Helen Paljumaa
Advokaadibüroo ALTERNA jurist

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
16.12.2016 12:15

01.09.2024 jõustus vilepuhujate kaitse seadus

01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi.   Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.