|
Ehituse praktikas on küllaltki sügavalt juurdunud põhilise ja lõpliku kasutusvalmiduse mõisted. Samas ei tulene neid termineid ühestki seadusest. Ehituse töövõtulepingute üldtingimustes (ETÜ 2013) siiski mõlemaid termineid käsitletakse ning nendega on seotud ka mõningad kohustused. Seepärast vaatleme seekord täpsemalt, mis on põhiline ja lõplik kasutusvalmidus ja mille poolest on need tähtsad. Põhiline kasutusvalmidus on saavutatud siis, kui tööd on töövõtja hinnangul sellises valmiduses, et töö on põhiliselt lõpetatud (v.a vaegtööd), tellija fikseeritud puudused on likvideeritud, täitedokumentatsioon esitatud ning saab alustada kasutusloa taotlemist. Põhilise kasutusvalmiduse saavutamisel on ehitis põhimõtteliselt sellises seisus, mis võimaldab ehitise sihtotstarbelist kasutamist. Kasutusloa taotlemiseks tehnilisi takistusi ei ole, vastavad ametkonnad (nt päästeamet, terviseamet jne) on tööd vastavaks tunnistanud ja allkirjastanud ehitise ülevaatuse akti. Põhilise kasutusvalmiduse korral on lubatud vaegtööde olemasolu, mis fikseeritakse põhilise kasutusvalmiduse aktis. Põhilise kasutusvalmiduse tõendamiseks koostatakse ja allkirjastatakse põhilise kasutusvalmiduse akt. Seega on põhilises kasutusvalmiduses ehitise tellijale üleandmine ehitajale soodsam, sest leping on tähtaegselt täidetud põhilise kasutusvalmiduses ehitise üleandmisega. Tihti jäävad ehitiste üleandmised venima nö pisipuuduste taga. Põhilise kasutusvalmidusega lepingu sõlmimise korral maandab see ehitaja riske oluliselt. Sageli tuleneb lepingutest aga, et mistahes puudused ei ole lubatud ning ehitis loetakse üle antuks siis, kui see on lõplikult valmis – st likvideeritud on ka kõik vaegtööd. Selline on leping, milles on kokku lepitud, et leping on tähtaegselt täidetud ainult siis, kui tähtajaks on saavutatud lõplik kasutusvalmidus. Lõplik kasutusvalmidus on saavutatud siis, kui tööd on tervikuna lõpetatud, sh on kõrvaldatud põhilise kasutusvalmiduse aktis fikseeritud vaegtööd (kui selline on tehtud). Kasutusloa taotlemiseks tehnilisi takistusi ei ole, vastavad ametkonnad (nt päästeamet, terviseamet jne) on tööd vastavaks tunnistanud ja allkirjastanud ehitise ülevaatuse akti. Lõpliku kasutusvalmiduse tõendamiseks koostatakse ja allkirjastatakse täitmisakt.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
