|
Töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lõikes 1 on sätestatud, et töövaidluskomisjoni (TVK) otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse. Kohtusse tuleks pöörduda 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Varasemas kohtupraktikas on Riigikohus tõlgendanud töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise tähtaega aegumistähtajana. Hiljutises otsuses muutis Riigikohus senist seisukohta. Riigikohus tegi oma varasemat tõlgendust muutva lahendi 21. detsembril 2022. a tsiviilasjas nr 2-20-4765. Kui varem on töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud TVK otsuse kohtus vaidlustamise tähtaega käsitletud aegumistähtajana, siis nüüd leiab kohus, et tegemist on seaduses sätestatud menetlustähtajaga. Selline seisukoht tundub loogiline ka autorile, sest nagu ka Riigikohus ise oma lahendis kirjutab, siis olemuslikult sarnaneb TVK otsuse kohtus vaidlustamise tähtaeg pigem kohtuotsuse vaidlustamise tähtajaga, mitte materiaalõigusliku nõude aegumise tähtajaga. Mida see õigusliku seisukoha muutus praktikas tähendab? Eelkõige kahte aspekti. Esiteks seda, et kui varasemalt sai kohus kohtusse pöördumisega hilinemise korral aegumisele tugineda ainult vastaspoole taotlusel, siis Riigikohtu uue seisukoha kohaselt tuleb kohtutel hakata ise ilma poole taotluseta kontrollima, kas TVK otsuse vaidlustamiseks on kohtusse pöördutud õigeaegselt. Seega, nüüd saab kohus tähtaja möödumisele tugineda ilma selleks vastaspoole taotlust vajamata. Lisaks tähendab Riigikohtu seisukoha muutus ka seda, et teatud mõjuvatel põhjustel on TVK otsuse vaidlustamise tähtaja möödalaskmist võimalik ennistada ehk kohus võib mõjuvatel põhjustel lubada kohtusse hilinemisega pöördumist. Ennistamise taotlemiseks tuleb kohtule esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 67 alusel tähtaja ennistamise avaldus. Avalduse saades on kohtu otsustada, kas tähtaeg ennistada või mitte – kas aktsepteerida kohtusse hilinenult pöördumist või mitte. Kohus ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Seega peab tähtaja ennistamiseks esinema mõjuv põhjus (nt menetlusosalise ootamatu raske haigestumine vms). Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal tähtaja järgimise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
