|
Projekteerimistingimuste kaudu saab isik enne ehitamist teada need tingimused, mida tal tuleb ehitusprojekti koostamisel arvesse võtta. Projekteerimistingimused on sisuliselt ehitusloa eelhaldusaktiks, mistõttu on projekteerimistingimuste menetlus tavapärane haldusmenetlus. Projekteerimistingimuste nõutavuse osas tuleb eristada olukordasid, kus detailplaneering on nõutav ning kus mitte. Juhul, kui detailplaneering ei ole nõutav, on ehitusloakohustuslike ehitiste ehitise püstitamiseks, rajamiseks või laiendamiseks, projekteerimistingimuste taotlemine vajalik. Seega asendavad sellisel juhul projekteerimistingimused detailplaneeringut ning annavad projektile ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Mis puudutab projekteerimistingimuste andmisest keeldumist, siis teatud juhtudel kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus puudub ja projekteerimistingimuste andmisest tuleb igal juhul keelduda. Loomulikult peab keelduv otsus olema ka põhjendatud. Nimelt sätestab EhS ammendavalt projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused. Keeldumine on võimalik selliste juhtude puhul, kus takistused on pigem raskesti kõrvaldatavad. Projekteerimistingimuste andmisest keeldutakse seega näiteks siis, kui projekteerimistingimuste taotlus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga või ei vasta projekteerimistingimuste taotlus tingimustele, mis kohalduvad projekteerimistingimuste andmisele detailplaneeringu olemasolul või kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi (see fakt peab olema ilmselge). Samuti tuleb kohalikul omavalitsusel keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest, kui pädev asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõud ei ole võimalik muuta; kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt leevendada ega vältida või kui projekteerimistingimuste taotluse esitamisel on esitatud teadvalt valeandmeid (mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist). Seega on kohalikul omavalitsusel võimalik projekteerimistingimuste kaudu mõjutada ehitusõiguse teostamist isegi olukorras, kus detailplaneeringumenetlust läbi viima ei pea. Kui isik on esitanud taotluse projekteerimistingimuste andmiseks, tuleb need anda või andmisest keelduda harilikult 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Erandiks võib olla ka 60 päevane tähtaeg ning seda juhul, kui viiakse läbi avatud menetlus (kui projekteerimistingimustega taotletakse kehtiva detailplaneeringu muutmist). Autorid: Siret Siilbek Helen Pajumaa |
Helen Paljumaa |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
