|
Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lõikes 5 on sätestatud: Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Viidatud sättest jääb justkui mulje, et kui lepingut lõpetav pool teavitab töölepingu ülesütlemisest ette vähem, on teisel poolel õigus nõuda temalt rahalist hüvitist. Kui tööandja teavitab vähem aega ette, siis täpselt selliselt ka on. Kui aga töötaja teavitab vähem, siis on olukord paraku teistsugune. Ja praktikas üsna palju segadust tekitav. Riigikohus on leidnud 29. oktoobril 2012. a tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12 tehtud lahendis, et kui töötaja teavitab vähem ette, siis saab tööandja nõuda temalt TLS § 100 lõike 5 alusel hüvitist. Paraku on aga Riigikohus pärast nimetatud lahendi tegemist oma seisukohta muutnud. Praktikas seda aga tihti ei teata. Nimelt on Riigikohus 15. aprillil 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 tehtud otsuses asunud võrreldes varasemega üllatavale seisukohale, et TLS § 100 lg 5 ei anna ikkagi tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega. Sealjuures ütles kõrgeim kohus välja, et sellise seisukoha avaldamisega muudab Riigikohus oma varasemat praktikat. Seega käesoleval hetkel on viimane Riigikohtu praktika paraku siiski selline, et tööandjad TLS § 100 lg 5 alusel töötajatelt hüvitist nõuda ei saa. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
Vandeadvokaat |
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
