Singapur alustas 1965. aastal iseseisvat arengut tüüpilise vaese arengumaana, olles algaastatel tugevas sõltuvuses varasematest, valdavalt juba koloniaalajast pärit majandussidemetest. Sellest ajast alates on Singapuri majandus kasvanud keskeltläbi 8% aastas, SKP tõusnud aga 500-lt USA dollarilt per capita 32 000 USA dollarini. Inflatsiooni on tormilisele arengule vaatamata suudetud pidevalt vaos hoida ning see on aastakümneid püsinud 3% piires. ÜRO inimarengutabelis paiknes Singapur 1998. aastal 28. kohal ning isegi maailma laastanud Aasia kriisi haripunktis aastail 1998- 1999 suutis Singapuri majandus säilitada enam kui üheprotsendise aastase kasvu. Sealjuures tuleb märkida, et looduslikult pole Singapuril kiireks ja jätkuvaks arenguks mingeid eeldusi. Praktiliselt kõik, mida riigis elamiseks ja tootmiseks kasutatakse, veetakse sisse - isegi vesi. Seega kõik, mis riik on aastakümnetega saavutanud, on saavutatud soodsa ärikeskkonna loomisega, tänu millele on Singapur aastakümneid olnud magnetiks miljardilistele välisinvesteeringutele. Kohe iseseisvumise järel seati eesmärgiks muuta riik tähtsaks rahvusvaheliseks lennundus-, merendus- ja panganduskeskuseks ning alustati ka vastava infrastruktuuri väljaehitamisega. Ent Singapuri edu saladus pole sugugi üksnes õigete - sageli üsna banaalsete - otsuste langetamises ning nende järjekindlas elluviimises. Singapuri edu saladus, Singapuri Nokia, on eelkõige inimfaktor. Inimeste motiveerimist, väljaõpetamist ja ümberõpetamist nimetatakse seal inimressursi arendamiseks, ja sellega asuti tegelema juba 60. aastate lõpul.
Singapuri üks prioriteete on olnud tööjõule valdavalt tehnilise hariduse andmine. Alates 90-ndatest on nii Singapuri majanduses kui ka ehitussektoris eriline koht olnud innovatsioonil, kui peamisel majandusmootoril.
Otseste ametialaste teadmiste jagamise kõrval sisendatakse töötajatele pidevalt ka edukuseks vajalikke väärtushinnanguid, mille olemuseks on, et Singapuri inimesed oleksid puhtad, viisakad, korrektsed, lahked ja abivalmid. Singapuri kogemus tõestab, et edukas-olemine ei ole tänapäeval enam sugugi otseses sõltuvuses riigi suurusest ja maavaradest. Viimaste olemasolu ei anna automaatset garantiid riigi kõrgele konkurentsivõimele. Kriitilise tähtsusega on tänapäeval hoopis intellektuaalne kapital ja sellel põhinev innovaatiline majandus. Ehk teisisõnu: edu pandiks on kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõud kes omab ka vajalikuks ümber-ja täiendõppeks pidevat valmisolekut. Singapuri inimressursi arendamise filosoofia lähtub piiramatu õppimise postulaadist ja on nii riigi kui inimeste ette seadnud ülesande näha oma maad mitte ühena paljudest, vaid ühena parimaist. Sest parim tõmbab ligi investeeringuid, investeeringud loovad töökohti ja elavdavad majandust,
õitsev majandus tähendab aga muu hulgas ka häid palku.
Singapuri peaminister Goh Chok Tong on ühes tulevikuvisioonis nimetanud oma riiki «talentide oaasiks» ja «eriliseks paigaks erilistele inimestele». Ja teda ei häiri, et riik on väike ja loodusvaradeta. Peamine - inimesed - on ju olemas. Ehitusettevõtjate Liidu liikmetel oli tõsine soov kohtuda ekspertidega „talentide oaasist“ ehk organisatsioonide sh ehitus- või inseneride liitude esindajatega, ehitusla ekspertidega ja muude ehitusvaldkonna esindajatega. Samuti on soov külastada kohalike spetsialistide saatel erinevaid ehitusobjekte, et saada parem ülevaade sealses ehitussektoris kasutatavatest peamistest tehnoloogiatest, arhitektuurisuundadest, ettevõtluskeskkonnast ning äri- ja tööeetikast. Kuna eesmärk on külastada Singapuri, siis on EEELi liikmete huvi lisada õppereisi osaks ka Kuala Lumpur, Malaisia pealinn. Malaisai on tähelepanuväärse arengu läbi teinud hoopis teises kultuuriruumis sh Kuala Lumpur. Kuala Lumpuri on oma infrastruktuuri arengu ja innovaatiliste ning kõrgtehnoloogiliste renoveerimislahendustega pälvinud maailmas rohkelt tähelepanu. Eriti väärib esile tõstmist Kuala Lumpuri teedeehitust ja linnapilti ilmestav mitmekülgne raudteevõrgustik. Tähelepanuvääriv arhitektuur ja kõrghoonestik on heaks eeskujuks paljudele teistele riikidele. Kaasaegse Kuala Lumpuri sümboliks on maailma kõrgeimate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn Petronas Towers, mis jäljendab pagoodide ehitusstiili. Tükk aega ta oli oma 88 korrusega (451,9 m) maailma kõrgeim ehitis.
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
