Kandidaadi kõrge motivatsioon ei ole alati kõige parem alus tema kasuks värbamisotsuse tegemiseks. Töötajat, kes suudab teha kõlavaid sõnu ja rääkida hästi, huvitavad enamasti veel paljud asjad, ehk on ta koguni hüperaktiivne. Selline inimtüüp võib esialgu ettevõttesse uusi tuuli tuua, kuid siis ka järgmise iiliga firmast välja lennata. Ka paljuhinnatud isiksuse säral, mille alusel armastatakse värvata, on olemas varjuküljed, räägib Tiina Saar infolehes Tööjõuturg.
Enamik värbamisprotsesse, kui tahes loovalt need ka poleks üles ehitatud, keskenduvad ikkagi sellele, kuidas kandideerija sobib ettevõttega. Tõsi, temalt uuritakse ka seda, kui motiveeritud ta on ja miks just selle ettevõtte kasuks otsustas. Siiski käib mäng selle peale, et tabada võimalikult kiiresti: sobib see inimene meile või ei.
Olen osalenud viimase aasta jooksul värbamisprotsessis tavatus rollis – karjäärinõustajana. Ehk spetsialistina, kes on kandidaadi jaoks see hea tahte saadik, tagasiside andja, toetaja, analüüsija ja suudab samal ajal seista ka tööandja kingades. See on andnud uudse perspektiivi töölevõtu protsessile: kuidas võtta tööle see inimene, kelle karjääri antud ametikoht kõige paremini sobib ja kelle töökohal arenemise dünaamika oleks tänu sellele kõige kiirem ja ettevõttele kasulikum.
Sära ja motivatsioon ei aita alati
Kandidaadi kõrge motivatsioon ei ole alati kõige parem alus tema kasuks värbamisotsuse tegemiseks. Töötaja, kes suudab teha kõlavaid sõnu ja rääkida hästi, on kõrge energiatasemega tavaliselt kõikides rollides ja ka teistes eluvaldkondades. See ei ole märk sellest, et ta on läbirääkimisel, et saada oma unistuste töökoht. Enamasti huvitavad teda veel paljud asjad, ehk on ta koguni hüperaktiivne. Selline inimtüüp võib esialgu ettevõttesse uusi tuuli tuua, kuid siis ka järgmise iiliga firmast välja lennata.
Ka paljuhinnatud isiksuse säral, mille alusel armastatakse värvata, on olemas varjuküljed. Nimelt on särav olemine üks meie ühiskonna edu alustaladest. Kes ei tahaks olla särav. See omakorda aga muudab elamise väga pingeliseks ja lõpuks ei ole meil enam ruumi negatiivsetele tunnetele nagu kurbus, tüdimus, viha, pettumus. Need jäävad üha sügavamale enda sisse, sest meilt kui töötajalt ei oodata, et me kogu oma tunnetepaleti töökohal välja paiskame, ning kui tahame “näo säilitada” ka kodus ja sõprade ees, siis võib järgneda läbipõlemine või depressioon. Imeinimesi ja supervõimeid pole töömaailmas kahjuks olemas.
Töölkäimine on juba oma olemuselt pingeline, sest tööl mõõdetakse meid pidevalt ja peame end tõestama. Aga inimene vajab aega olla ka pingevabalt, lihtsalt niisama. Ärgata mõnel hommikul üles ja olla laisk, kurb, isekas. Võrreldes Euroopa riikidega paistab Eesti silma lühikeste puhkuste ja pikkade töönädalatega – nii et, millal siis puhata. Kui juba meel häiritud saab või mõni raskem haigus diagnoositakse?
Hetkeolukord sunnib tööotsijaid endale välja rääkima töökohti, millele nad pole mõelnudki – kui õnnelik ma oleksin seda tööd tehes. Tööd on ju vaja, et raha teenida – küll jõuab hiljem vaagida. Ettevõtte jaoks pole see küll meeldiv perspektiiv. Ja isegi parima kultuuriga ettevõtted ei saa kergemalt hingata, sest kui töötajal sisemist motivatsiooni pole seda tööd teha ja see tema muude karjääriplaanidega ei lingi, siis jääb töösuhe enamasti lühikeseks.
Karjäärinõustamine värbamise sisse
Hea uudis on see, et karjäärile mõtlemine on Eestis suhteliselt värske teema. Ehk kümnest kahel on tõsiselt selged plaanid oma töö ja hariduse suhtes ning nad püüdlevad eneseteostuse ja rahulolu poole. Teistele on karjääriteema see, mis praegu tööelus aset leiab. Heal juhul teavad nad, et tahaks kolme või viie aasta pärast olla soojemal kohal või teenida rohkem.
Seega, kui juba nüüd hakata värbamisprotsessi integreerima karjäärianalüüsi meetodeid, on valik suurema kindlusega harmooniline.
Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".
Allikas: Äripäev, Tiina Saar Äripäeva infolehe "Tööjõuturg" toimetaja
Osale ka Tiina Saare poolt 16. novembril 2010 läbiviidaval koolitusel Tööle värbamine karjäärinõustamise meetodil – kindel viis leida õigeid töötajaid!
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
