|
Olukordades, kus ühel isikute ringil on kontroll ühingu üle, võib neil tekkida soov vältida üldkoosolekutel ebameeldivate teemade arutamist. Üheks levinumaks meetodiks on kontrolli mitteomavate äriühingu liikmete ähvardamine laimamise süüdistuse ja kahjunõude esitamisega. Selline probleem võib esineda kõigi juriidiliste isikute – nii osaühingute, aktsiaseltside, tulundusühistute kui ka mittetulundusühingute – puhul. Käesolevaks ajaks on kohtupraktikas kujundatud siiski seisukoht, et liikmete koosolekud ongi mõeldud erinevate probleemide arutamiseks ja ka juhatuse või nõukogu jaoks ebameeldivate küsimuste tõstatamine ei saa üldjuhul tuua kaasa küsimuse esitaja tsiviilõiguslikku vastutust. Näiteks 2015. aastal tegi Tartu Ringkonnakohus lahendi pikalt kestnud kohtuvaidluses, kus mitmed Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) juhatuse ja nõukogu liikmed esitasid TTK liikme vastu hagi, milles nõuti TTK liikmelt üldkoosolekul esitatud väidetavalt ebaõigete väidete ümberlükkamist. Konkreetsemalt heitis juhtkond liikmele ette laimamist, kuna hagiavalduse kohaselt liige süüdistas TTK juhtkonda suure varalise kahju tekitamises. Tartu Ringkonnakohus jõudis oma lahendis järeldusele, et väidetav TTK juhtkonna liikmete laimamine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja liikme õiguste teostamise käigus ning seega ei ole TTK liige oma sõnavõtu eest vastutav. Nimetatud põhjendusi saab analoogia korras kasutada ka muude ühingute liikmete (sh aktsionäride või osanike) koosolekul esitatud kriitiliste sõnavõttude põhjendamiseks. Siiski on oluline märkida, et isik peaks enne konkreetse faktiväite esitamist oma võimaluste piires üritama fakti õigsust kontrollida. Lahendist tuleneb praktiline soovitus ka juhtorganite liikmetele. Probleemide ilmnemisel on mõistlik selgitada küsimuste tõstatajatele oma tegevuste põhjuseid, mitte üritada küsijat vaikima sundida. Kohtupraktikast nähtuvalt on äriühingute liikmetel õigus saada juhtkonnalt teavet ja samuti on juhtkonna enda huvides lükata veenvalt ümber liikmetel tekkinud kahtlused. Tuleb meeles pidada, et kui rahulolematud liikmeid tekib piisavalt palju, võib see lõpptulemusena tuua kaasa ka juhtkonna väljavahetamise.
Keijo Lindeberg
Artikli autor esindas viidatud kohtuvaidluses TTK liiget, keda TTK juhtkond süüdistas laimamises. |
Keijo Lindeberg
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
