Vabariigi Valitsuse algatusel on Riigikogu menetluses raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (428 SE), millega soovitakse laiendada e-arvete esitamise kohustust.
Planeeritava muudatuse kohaselt saaksid edaspidi kõik ostjad nõuda müüjalt e-arve esitamist. Kusjuures olukorras, kus ostja on ennast äriregistris märkinud e-arvete kasutajaks, tähendab see eelnõu seletuskirja kohaselt vaikimisi, et ostja soovib Euroopa standardile vastavat e-arvet.
Suund e-arvete laiemale kasutamisele on käesoleva blogiartikli autori hinnangul õige, kuna see ühtlustab praktikat ja pikemas perspektiivis peaks kiirendama ja lihtsustama arveldamise protsesse. Samuti peaks see kaasa tooma nii rahalise kokkuhoiu kui ka keskkonna säästmise. Seega on see kindlasti tervitatav samm ka vastutustundliku ettevõtluse vallas.
Samas ei pruugi Eestis tegutsevate ettevõtjate teadlikkus, eriti väike- ja mikroettevõtjate osas, olla veel piisavalt kõrge, et olla juba 2025. aastal valmis nõuetekohaste e-arvete väljastamiseks. Tõenäoliselt ei tea täna paljud väike- ja mikroettevõtjad isegi seda, et pdf formaadis saadetud arve ei ole seaduse mõistes e-arve. Ega ka seda, et praegu ei kasutata valdavalt mitte eelnõus kirjas olevat e-arve Euroopa standardit, vaid sellest erinevat Eesti standardit.
Seega tasuks ettevõtjatel juba praegu sõlmitavates lepingutes arvete esitamise tingimustes, sh viisis ja vormis (standardis), kokku leppida. Muuhulgas kindlasti lepingus reguleerida, kas arve tuleb esitada e-arvena või võib seda teha ka mõnel muul viisil, näiteks saata e-kirjaga pdf failina; ning millisele standardile või vorminõuetele arve vastama peab. Vastasel korral võib planeeritava muudatuse jõustudes olla müüja ootamatult nõustunud Euroopa standardile vastava e-arve esitamise kohustusega.
Lepingute sõnastuste kokkupanekul on mõistlik kasutada advokaadi või mõne muu pädeva õigusnõustaja abi, koostamaks arveldamise kokkulepped selliselt, et soovi korral saaks ettevõtja ka muul viisil ja vormis arvete esitamisele üle minna.
|
Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
