Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjaid tegema teatud tegevusi selleks, et kaitsta oma töötajate tervist. Kuid seda tasub teha, sest terved töötajad on produktiivsemad ja efektiivsemad ning toodavad ettevõttele rohkem kasumit. Juba ühe töötaja töölt eemalolek põhjustab organisatsioonis peataolekut ja toodete/teenuste kvaliteedilangust, mis viib organisatsiooni maine halvenemiseni ning tulude vähenemiseni.
Allpool nimetatud 9 tegevust aitavad kaitsta töötaja tervist.
1) Kõik organisatsioonid peavad koostama töökeskkonna riskianalüüsi. Sellest saab kogu töötervishoid ja tööohutus alguse, kuna riskianalüüsi alusel tulevad välja, millised on töökeskkonnas esinevad ohud ja kes on ohustatud isikud.
2) Riskianalüüsile annavad objektiivsust juurde töökeskkonna mõõtmised (valgustus, müra jne), mis ei ole küll kohustuslikud, kuid rangelt soovituslikud.
3) Pärast riskianalüüsi tuleb suuremad puudused kanda tegevuskavasse ning leida nendele lahendused. Igale lahendusele tuleb määrata vastutaja ja tähtaeg ning vajalikud ressursid.
4) Selleks, et töötajad teaksid, kuidas oma tööd ohutult teha, tuleb koostada ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta. Ohutusjuhendid tuleb tutvustada töötajatele ning see tuleb ka kirjalikult fikseerida töötajate juhendamiste kaardil.
5) Iga ettevõte peab ennast kontrollima ohutusnõuete täitmise aspektist. Seda nimetatakse sisekontrolliks. Sisekontrollile pole ette antud nõutud vormi, seega tuleb see ise riskianalüüsi alusel paika panna. Sisekontroll peab olema süsteemne ja regulaarne (näiteks üks kord kuus kontrollitakse liikumisteid). Lisaks tuleb üks kord aastas üle vaadata kogu sisekontrolli süsteem, sh ka kogu dokumentatsioon.
6) Selleks, et töötajad saaksid ennast teatud ohutegurite eest kaitsta, tuleb anda töötajatele isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendid tuleb registreerida vastaval vormil.
7) Kõik töötajad, kelle töö võib põhjustada kutsehaigusi või tööst põhjustatud haigusi, tuleb saata tervisekontrolli. Tervisekontrolli eesmärk on jälgida, kuidas töö mõjutab töötaja tervist.
8) Igas ettevõttes peab olema määratud vähemalt üks esmaabiandja, esmaabivahendite eest vastutaja ning soetatud esmaabivahendid. Esmaabivahendid peavad asuma märgistatud kapis, kohvris, sahtlis vms kohas.
9) Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, kes vastutab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest. Kui ettevõttes on rohkem kui 10 töötajat, siis peavad töötajad endi hulgast valima töökeskkonnavoliniku, kes esindab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Kui ettevõttes on rohkem kui 50 töötajat, siis tuleb määrata töökeskkonnanõukogu, kuhu kuuluvad võrdses koguses tööandja ja töötaja esindajad (min 4 inimest). Töökeskkonnanõukogu ülesandeks on analüüsida töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes.
Jälgides ülal nimetatud üheksat sammu, jõuate tulemusliku töötervishoiu ja tööohtuse korralduseni, mis aitab kaitsta töötaja tervist ning mõjub positiivselt ettevõtte käibele. Kindlasti aitab selle teemaga algust teha ka meie lähenev koolitus, mille kohta leiate infot SIIT.
Jaanika Jelistratov
Riskianalüüs OÜ tegevjuht/koolitaja
|