Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Tellija viivitus

Ehitusvaidlustes tuleb sageli ette, et tellija süüdistab ehitajat tähtaja ületamises ning ehitaja omakorda tellijat, et viimane pole õigeaegselt üle andnud tööfronti, esitanud projektdokumentatsiooni või juhised. Tellija viivitus võib põhjustada ehitajal lepinguliste tähtaegade ületamise.

Tellija kohustus anda ehitajale kaasabi on üks tellija olulisematest kohustustest. Sageli ei ole tähtaegsete ja kvaliteetsete tööde tegemine ilma tellija abita üldse võimalik.

Alljärgnevas tuleb juttu sellest, millised nõuded ehitajale tellija viivitusega kaasnevad. VÕS § 652 lg 1 järgi kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Siiski tuleb möönda, et sellise kahjunõude esitamine ei ole sageli lihtne: enamasti seisneb kahju tööjõu kasutus seismises ning selle tõendamine ning välja arvestamine on keeruline. Mõned otsesed kulud, näiteks masinate ja seadmete renditasud, on mõistagi lihtsamalt tõendatavad. Selle pärast on mõistlik tellija viivituse puhuks ette näha lepingus hoopis leppetrahv. Sellisel juhul ei pea töövõtja enam kahju tõendama ning võib esitada üksnes leppetrahvinõude.

Lisaks tuleb arvestada, et sama sätte kohaselt tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kahjust tuleb maha arvestada igasugune kasu, mille töövõtja tellija rikkumisega sai või oleks võinud saada.

Kui aga tellija viivitus on ühtlasi ka oluline lepingurikkumine, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu (VÕS §  654 lg 2). Enne lepingu katkestamist on reeglina vajalik tellijale täiendava oma kohustuste rikkumise heastamiseks tähtaja andmine. Paljudes olukordades ei ole ilma selleta võimalik olulisele lepingurikkumisele tugineda.

Kui tellija on viivituses ka ise süüdi (mitte ei sõltu viivitus kolmandate isikute tegevusest – näiteks ehitusloa väljastamise viivitus kohalikust omavalitsusest), on töövõtjal õigus VÕS § 654 lg 3 järgi nõuda kogu lepingus kokku lepitud tasu maksmist. Sellisel juhul ei pea piirduma seega üksnes nende tööde eest tasu nõudmisega, mis on juba ära tehtud. Hüvitamisele kuulub ka saamata jääv tulu. Jällegi tuleb maha arvestada see kasu, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu saab – kasvõi näiteks oma tööjõu rakendamisega muul objektil.

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee

Pildid / - Siret_Siilbek_t

vandeadvokaat
Siret Siilbek

Pildid / - Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
12.04.2017 11:40

Vandeadvokaat Annika Vait - Töölepingu lõpetamine katseajal

Töölepingu seaduse (TLS) § 86 lõikest 1 tuleneb tööandjale õigus töölepingu lõpetamiseks katseajal. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lõike 4 kohaselt ei ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.
Testi enda teadmisi! www.trainingweb.eu