|
Võlaõigusseadus ei näe ette töövõtulepingule konkreetset vorminõuet. Seetõttu võib seda sõlmida mistahes vormis, sh suuliselt. Kui suuremahuliste ehitusobjektide tellimisel soovivad pooled sõlmida alati kirjaliku lepingu, siis väiksemamahulisi töid tellitakse tihti ka lihtsalt suuliste kokkulepete alusel. Sellistest lepingutest allolevas räägimegi. Seaduse kohaselt on leping sõlmitud siis, kui kokkulepe on saavutatud kõigis lepingu olulistes tingimustes. Võlaõigusseadus sisaldab põhimõtteid, kuidas määratleda ilma konkreetset kokkulepet omamata töö eest makstav tasu, töö valmimise tähtaeg ning töö kvaliteeditingimused. Seetõttu on peamiseks oluliseks tingimuseks, mille pooled peavad eraldi läbi rääkima ja ilma milleta ei saa lepingut sõlmituks lugeda, lepingu objekt ehk konkreetsed tööd, mille tegemiseks kokku lepitakse. Tavaliselt räägivad inimesed siiski läbi ka muud tingimused, mis on nende jaoks olulised (tasu, valmimise tähtaeg, kvaliteet). Suuliste lepingute puhul aga võib juhtuda, et neid kokkuleppeid ei suudeta hilisemate vaidluste korral enam tõendada ning tekib sõna-sõna vastu olukord. Kui suulises lepingus tasukokkulepet ei ole, siis kuulub VÕS § 637 lg 1 alusel maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega vaidluse tekkimisel tasu suuruse üle peab tasu nõudev töövõtja tõendama ka selle, milline on sellise töö eest tavaline või mõistlik tasu. Seega ei tähenda tasukokkuleppe tõendamisraskused seda, et tasu üldse saamata jääks. Samuti, kui tellija ei suuda tõendada seda, millal pidi töö valmima, siis ei tähenda see, et töövõtja võiks töö teha mistahes ajal või ebamõistlike viivitustega. VÕS § 88 lg 3 alusel kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Seega tuleb töö valmistada mõistliku aja jooksul. Ka töö kvaliteeditingimused tulenevad juba seadusest: kui töö omadusi ei ole kokku lepitud, siis peab töö sobima tellija soovitavaks otstarbeliseks kasutamiseks või kui töövõtja tellija soove ei tea, siis töö tavaliseks otstarbeks. Ehituse valdkonna spetsiifikana tuleneb terve rida kvaliteedinõudeid ka kohustuslikest standarditest, määrustest või ehituse heast tavast. Seega isegi juhul, kui on sõlmitud suuline leping, on ikkagi tegemist siduva kokkuleppega. Isegi juhul, kui pooltel ei ole vaidluse tekkimisel võimalik ette näidata kirjalikku lepingut, ei pruugi olukord siiski olla kummaltki poolelt vaadatuna lootusetu. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
vandeadvokaat |
|
|
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
