|
Töölepingu seaduse 4. peatükk sisaldab sätteid, millega on piiratud töötaja vastutust. Selle regulatsiooni hulka kuulub muu hulgas ka § 74, mis näeb ette töötajalt kahju hüvitamise nõudmise erisused olukorras, kus töötaja on tekitanud tööandjale kahju. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele siis, kui tööandja ja töötaja vahel ei ole kehtivat varalise vastutuse kokkulepet. Riigikohus on andnud tsiviilasja nr 3-2-1-56-17 raames ka omapoolse selgituse, millised eeldused peavad üldjuhul olemas olema, nõudmaks töötajalt seaduse alusel tööandjale tekitatud kahju hüvitamist. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeldused: - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust; - tööandjale on tekkinud või tekib kahju; - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades töölepingu seaduse §‑s 16 sätestatut; - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui peaks juhtuma, et töötaja on tööandjale tekitanud kahju, mida töötaja keeldub vabatahtlikult hüvitamast, siis loodetavasti on eeltoodud loetelust abi kohtusse või töövaidluskomisjoni kahju hüvitamise nõude esitamisel. Loomulikult tasub võimalusel kasutada ka õigusnõustaja abi. Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Annika Vait |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
