Soome ettevõtete Fastems ja Finn-Power korraldatud seminaril Tamperes esines mitme loenguga hr Jouni Juuti. Loengute keskseteks teemadeks olid tootlikkus ning tootmisahela kasumlikkus. Hr Juuti on tootlikkuse teemaga tegelnud pikka aega. Ta omab konsultatsioonifirmat Juuti Consulting OY. Järgnevalt esitame teesid tema loengutest.
Tugeva konkurentsi tingimustes on elujõulised ainult kasumlikud ettevõtted. Kasumlikkuse suurendamine on võimalik kas tõstes toodangu hinda, alandades tootmissisendite kulusid või suurendades tootlikkust. Neist kolmest on tootlikkuse suurendamine ainus, millele ettevõtte töötajad saavad oma otsuste ja tegutsemisega kaasa aidata.Liiga sageli omatakse nõrku teadmisi sellest, mida tootlikkus antud ettevõttes tegelikult tähendab. Peter Drucker sõnab: “Nonsenss on valmistada kõrge tootlikkusega midagi, mida pole üldse tarvis.” Mikko Kosonen lisab: “Ettevõtted surevad, sest jätkavad liiga pikalt asjade tegemist, mis olid õiged kaua aega tagasi.”Tootlikkust on defineeritud paljudel viisidel. Mõiste tootlikkus annab edasi meie võimet tegutseda õigel viisil – teha asju õigesti –, samal ajal kui ettevõttele on strateegiliselt tähtis, kas me teeme õigeid asju. Need kaks poolust koos moodustavad tulemuslikkuse. Tulemuslik ettevõte teeb õigeid asju õigel viisil ning saavutab kõrge kasumlikkuse.Tootlikkusel on mitu palet. Seetõttu pole seda võimalik saavutada ainult ühel kindlal viisil. Tootlikkus on kasumlikkuse põhikomponent. Edu võti on kõigi meeskonnaliikmete kontrolli all olev materjalide ja info liikumine.Tootlikkus on mõõdupuuks ettevõtte sisemisele tõhususele, st kui hästi ressursse kasutatakse. Tootlikkus on kasumlikkusega tihedas seoses. Kasum loomulikult sõltub ka toodangu müügihinnast ning ressursside hinnast. Tõusvate müügihindade juures on võimalik teenida head kasumit ka juhul, kui tootlikkuse tase pole eriti kõrge. Ning vastupidi – kõrge tootlikkusega ettevõte ei pruugi madalate müügihindade tõttu üldse kasumit teenida.Sageli on tootlikkus kõrgem tootmisahela esimeste lülide juures, seda ka koosteliini töö puhul. Koosteliini toimimine on väga hea mõõdik, teatud mõttes nagu “kraadiklaas” kogu ettevõtte tõhususele. Kõik eelnevate töölõikude vead kumuleeruvad mitmesuguste tingimuste tõttu. Tuleb meeles pidada, et lõpptulemuse kujundab kõikide statistiliste määramatustegurite koosmõju.
Kui latti ees ei ole, pole mõtet kõrgust hüpataInimtöö ja masintöö tootlikkus on erinevat liiki, ent on üsna sarnased. Masina töö tootlikkuse mõõtmiseks on mitmeid meetodeid, nt kasutegur.Inimtöö tootlikkust saab lahutada töö põhjalikkuseks, töömeetoditeks ja töö kiiruseks. Kiirus üksi ei ole tootlik.Nii inim- kui masintöö tootlikkuse oluline näitaja on võime toota nõutava kvaliteediga. Täiesti selge, et siin ei saa lubada puudujääke varustamises, tööriistades, komponentides või materjalides.Mõõtmine on oluline, et saada aimu tegelikust olukorrast. Kui latti ees ei ole, pole mõtet üritada ka hüpet kõrgele. Samas pole lihtsaid mõõtmismeetodeid ega -vahendeid. Kohustuslik on mõõta tegureid, mis on tootlikkusele olulised. Võrdlusuuringud (benchmarking) on samuti oluline vahend oma tulemuslikkuse analüüsimisel.Varustuskindlus on oluline tootlikkusega seotud näitaja. Tootmises vajaminevate komponentide ja varustuse tarnekindlust on võimalik mõõta. Näide: ettevõttel on seitse varustajat, kelle kõigi tarnekindlus on 90%. Tõstes 0,9 seitsmendasse astmesse, saame tulemuseks 0,48. See tähendab, et enam kui pooltel juhtudel on oluliste komponentide ja tarvikutega varustatus puudulik. Aga kui on tegemist 20 varustajaga, kelle tarnekindlus on 60%?
Võrgustiku loomise suurem vaimustus on läinud üleEttevõttesiseselt arengult on fookus nihkunud globaalse võrgustiku ülesehitamisele ning koos sellega ka logistika ja protsessi juhtimise arendamisele. Võrgustiku loomisest saadav hüve ei ole enam niivõrd madalamad kulud kui kulude efektiivsus. Suurem võrgustiku loomise vaimustus on praeguseks möödas. Täna on selle peamisteks eesmärkideks kas ebavajalike tegevuste väljaviimine ettevõttest või bilansi tugevdamine. Tootmise seisukohast võimaldab võrgustik olla paindlik, samas vajalikke tootmismahte säilitades. Võrgustikusisene logistika peab hästi toimima. Kõik võrgustiku liikmed peavad olema oma ala parimad.Võrgustiku loomise juhtprintsiip võiks olla: igaüks tehku ainult seda, milles ta on parim, mis tekitab huvi ja entusiasmi ning mis tugevdab kasumlikkust. Silmas peab pidama ka seda, et võrgustik toimiks lõpptarbija, mitte iseenda huvides. Võrgustiku aluseks olgu täielik usaldus üksteise suhtes.
Veijo Kauppinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor
Allikas: Ajakiri inseneeria
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
