Inimeste arendamise ja eestvedamise koolitusprogramm võib sisaldada grupikoolitusi, personaalset coachingut või neid mõlemaid, kolmepäevaseid „metsa“ minekuid või töökohal „päris tööprobleemidega“ tegelemist. Küll aga peab edukas programmis sisalduma kaks asja – regulaarne järeltegevus ning kolleegide tagasiside.
Marshall Goldsmith ja Howard Morgan, maailma ühed tuntuimad juhtide coachinguga tegelejad, viisid läbi esindusliku uuringu ja kirjeldavad selle tulemusi artiklis Leadership Is a Contact Sport. Nad panid kokku andmed 8 suure USA ettevõtte koolitusprogrammide põhjal, kellel kõigil oli üks üldisem eesmärk: määratleda organisatsiooni jaoks soovitud juhtide käitumised ning aidata juhtidel kasvatada oma tõhusust organisatsioonis soovitud käitumiste osas. Ja samas olid viisid, kuidas ettevõtted eesmärgi poole liikuma hakkasid, üpris erinevad.
Programmid olid erinevad – kasutati organisatsiooni väliseid coache ja siseseid coache, mitmepäevaseid grupikoolitusi „metsas“ ja lühikesi grupicoachinguid, klassikalisi klassiruumi koolitusi ja koolitusi töökohal. Uuringus uuriti aga programmide tulemuslikkust mitte tavapärase osalejate „kas olete rahul“ metoodikaga, vaid läbi kolleegide tagasiside – kas koolitusel osalenu on muutunud oma käitumistes tõhusamaks?
Ja tulemuseks saadigi lihtne tõdemus: koolitusprogrammi tõhusus sõltub kahest asjast – regulaarsest järeltegevusest ja kolleegide tagasisidest. Mis ideaalis tähendab, et iga osaleja küsib regulaarselt enda kohta kolleegidelt tagasisidet.
Uuringu järgi on vahe inimese käitumises koolituse järeltegevuse ja tagasiside saamise/küsimise ning selle mitte tegemise vahel umbes 3-4 kordne. Ehk teisisõnu – inimesed, kes tegelesid pärast koolitust (või programmi ajal) regulaarse tagasiside küsimusega, tegid läbi 3-4 korda nähtavama arengu. Muuseas, seda toetavad ka mitmed teised uuringud – nt üks 2001. aastal International Personnel Management Association´i tehtud küsitlus andis tulemuseks, et tavalise grupikoolituse mõju on 22%, ehk teisisõnu umbes viiendik inimesi hakkab koolitusel õpituga midagi päriselus peale. Ent niipea, kui programmi on lisatud järeltegevused (antud juhul oli selleks regulaarne personaalne coaching), kasvas koolituse tulemuslikkus 88%-le.
Kes soovib aga teada, kuidas mõõta koolituse tulemuslikkust, siis siin on viide ühele enamlevinud koolituste hindamisteooriale, autoriks Donald Kirkpatrick. Tema jaotuse järgi saab koolituste mõju mõõta neljal tasemel (pinnapealsemast sügavamani): reaktsioon (meeldis-ei meeldinud), õppimine (lisandus uusi teadmisi), käitumine (kas osaleja reaalselt muutis käitumist) ja tulemused (kuidas mõjutas äritulemusi). Mida mõõdad, seda saad :)
Mil viisil Sina oled koolituse mõju enda peal kogenud/mõõtnud?
Allikas:Raimo Ülavere blogi
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
