|
2016. aasta aprilli lõpus jõustuv uus riigihangete seadus toob kaasa senisest oluliselt liberaalsema sisetehingu regulatsiooni.
Asjade, teenuste või ehitustööde ostmiseks peab avaliku sektori üksus (riigi või kohaliku omavalitsuse üksus) reeglina korraldama riigihanke, mille menetluslik keerukus sõltub peamiselt ostu kavandatavast maksumusest. Nimetagem sellist üksust hankijaks. Sisetehing on erandlik olukord, mille puhul hankija võib osta oma teatud lepingupartnerilt otse, pääsedes riigihanke läbiviimise kohustusest.
Erandist kasu saamiseks tuleb esiteks kindlaks teha, kes saavad olla sisetehingu lepingupartnerid.
Sisetehingu olemuse mõistmiseks võtame lihtsustatud näite: vaatleme hankijat ja tema kontrolli all olevaid juriidilisi isikuid kontsernina. Sellises kontsernis on hankija emaettevõte (nimetagem teda „emaks“) ja iga tema kontrollitav juriidiline isik on tütarettevõte (edaspidi „tütar“). „Ema“ kontrollib „tütart“ viimase aktsia- või osakapitalis osaluse kaudu või muul viisil, mis võimaldab „emal“ mõjutada „tütre“ otsuseid langetavate organite koosseisu või organite tehtavaid otsuseid. Nagu selgub allpool esitatud sisetehingu olukordade kirjeldustest, ei pea hankija kontroll oma „tütre“ üle olema otsene, vaid see võib olla kas täielikult või osaliselt vahendatud. Nt kontrollib hankijast „ema“ oma „tütart A“ seeläbi, et „tütre A“ osanikud on hankija „tütar B“ ja „tütar C“ („ema“ kontrollib „tütart A“ vahendatult oma teiste tütarde kaudu) või osalevad „tütre A“ osakapitalis nii hankija kui ka tema „tütar B“ (selles näites „ema“ kontrollib osaliselt „tütart A“ otse ja osaliselt vahendatult oma teise tütre: „tütre B“ vahendusel).
Sisetehingu uus regulatsioon näeb ette viis olukorda, mille puhul hankija tohib sisetehingusse minna ehk saab vältida riigihanget.
Igas järgmises olukorras nimetatud isik on see lepingupartner, kellega hankijal on lubatud sisetehingut sõlmida.
1. Hankijast „ema“ ostab oma „tütrelt“, kusjuures sellist „tütart“ kontrollib hankija kas otse või vahendatult mõne muu „tütre“ kaudu. Selline ost toimub vertikaalselt, ülevalt alla suunas.
2. „Tütar“ ostab oma „emalt“ ehk hankijalt. Selline ost toimub vertikaalselt, alt üles suunas.
3. Üks „tütar“ ostab teiselt „tütrelt“ (tehing „sõsarate“ vahel, keda kontrollib sama hankijast „ema“). Selline ost toimub horisontaalselt, sest ostjast „tütar“ ise ei kontrolli müüjast „sõsarat“ või müüjast „tütar“ ei kontrolli ostjast „sõsarat“.
4. Hankijast „ema“ ostab selliselt „tütrelt“, keda lisaks sellele „emale“ kontrollivad ka muud hankijad (ehk samal „tütrel“ on mitu „ema“). Lisatingimus on, et vähemalt 80% sellise tütre käibest peab tulenema tegevusest, mida osutatakse oma “emadele”. Selline ost toimub vertikaalselt, ülevalt alla suunas. Nt: selline „tütar“ on juriidiline isik, mille on asutanud riik ja mõni kohalik omavalitsus, või juriidiline isik, mille on asutanud mitu kohalikku omavalitsust.
Vahekokkuvõte: kõik need neli eri olukorda eeldavad, et sisetehingu partnerite (ostja ja müüja) vahel valitseb kontrolli suhe läbi selle, et nad on vaadeldavad samas kontsernis olevatena.
5. Erinevate hankijate vaheline halduskoostöö, mille eesmärk on ühise avaliku ülesande täitmine.
Selles olukorras ei valitse hankijate vahel kontrolli suhet ja nad ei ole vaadeldavad samas kontsernis olevatena.
Oluline lisatingimus sellel erandiolukorral on aga see, et halduskoostöö alusel loodavast teenusest või tootest tarbiksid need hankijad oma avaliku ülesande täitmisega seoses üle 80% kogu tootmismahust. See tähendab, et tootmismahu võimalikku ülejääki saab müüa väljapoole halduskoostööga hõlmatud avaliku ülesande täitmist alla 20% tootmismahust.
Sisetehingu ettevalmistamisel ja tehingu lubatavuse eelduste kontrollimisel aitab Deloitte Legal Advokaadibüroo advokaat Kristiina Kaarna, kes on uue riigihangete seaduse üks autoreid.
|
Kristiina Kaarna
Advokaadibüroo Deloitte Legal advokaat
|
