|
Sel korral käsitleme Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) regulatsioone, mis käsitlevad tellijapoolse maksekohustuse tekkimist ja selle rikkumist. Valdavalt akteeritakse ehitustöid igakuiselt vaheaktidega/rahaliste aktidega ning vastavalt teostatud töö proportsioonile esitab töövõtja ka tellijale arve. Juhul, kui tasumine on aga kokku lepitud maksegraafiku alusel, makstakse vastavalt lepingus fikseeritud graafikule ning tööde tegeliku teostamise protsent ei ole tähtis. Rahalise akti peaks esitama iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kui pooltel ei ole just sõnaselget teistsugust kokkulepet, siis töövõtjale tarnitud, kuid ehitisse veel paigaldamata seadmeid rahalises aktis kajastada ei tohiks. ETÜ 2013 punkti 10.1.5. järgi peaks tellija vaatama rahalise akti läbi 5 tööpäeva jooksul pärast akti kättesaamist. Juhul, kui tellija ei vasta, peaks töövõtja andma talle veel 1-tööpäevase lisatähtaja. Kui ka see möödub tellija tagasisideta, loetakse akt allkirjastatuks ja töövõtjal on õigus esitada arve. Sageli tuleb lepingust erisusi – kokku võib olla lepitud teistsuguses akti läbivaatamise tähtajas. Sellisel juhul tuleb lähtuda lepingus kokku lepitust. Arve peaks tellija ETÜ 2013 punkti 11.2.3. järgi maksma 15 tööpäeva jooksul. Arvet ei pea tasuma, kui: - Töövõtja ei ole esitanud ajagraafikut, milles on lepingus kokku lepitud; - Töövõtja ei ole andnud tellijale lepingus kokku lepitud tagatisi või kindlustuspoliisi. Kui esinevad maksmisest keeldumise alused, kehtib see nii kaua, kuni töövõtja on omapoolsed kohustused täitnud – esitanud graafiku või tagatise/kindlustuse. Pärast seda tuleks arve tasuda, sest tegemist on üksnes asjaoludega, mis lükkavad tasumise kohustust edasi. Need ei lõpeta maksmise kohustust lõplikult. Juhul, kui tellija rikub maksekohustust, siis peab ta maksma seaduses sätestatud suuruses viivist. 2020. a II poolaastal on viivise suuruseks 8% aastas. Ühe päeva viiviseks teeb see seega 0,022% päevas viivitatud summa pealt arvestatuna. Kindlasti väärib meelde tuletamist, et ETÜ 2013 regulatsioonid kehtivad siis, kui on kokku lepitud selle kohaldamises.
Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
