Sisukord

Vandeadvokaat Siret Siilbek - Ehitisregistri andmete korrastamine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 26 lg 1 järgi korrastatakse hiljemalt 01. jaanuariks 2020. a ehitisregistri andmed. Selle raames on erinevad kohalikud omavalitsused palunud ehitiste omanikel kontrollida ehitisregistri andmeid.

Ehitiste omanikud saavad Ehitisregistri vahendusel veenduda, et kõik nende kinnistul asuvad või sinna ehitatud hooned ja rajatised on kantud registrisse ja kõik andmed on registris kajastatud õigesti. Ehitisregistri otsinguribale tuleks sisestada kinnistu aadress või katastrinumber. Samuti peaks üle kontrollima, kas suuremate kui 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamiseks oli seaduslik alus (ehitusluba, kasutusloa olemasolu) ja kas ehitis on ehitisregistris olemas või mitte.

Juhul, kui omanik avastab, et tema ehitis (rajatis või hoone) ei ole registrisse kantud või andmed ei ole õiged, saab omanik esitada taotluse andmete parandamiseks.  Reeglina tuleks ehitise andmete kandmiseks ehitisregistrisse esitada ehitiste asendiplaan ning joonised. Lisaks tuleb täita ja esitada iga ehitise kohta andmete esitamise teatis. Eluhoone puhul tuleb esitada ka lisa 1 eluruumi andmetega. Kõik vajaminevad blanketid on kättesaadaval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt.

Kui ehitis on aga registrisse kantud, kuid tegelikult lammutatud, peaks esitama  avalduse rammutatud ehitise registrist kustutamiseks.

Menetlused, kuidas kanda registrisse seaduslikke ja ebaseaduslikke ehitisi, on erinevad. Iga ehitis, mis registrisse on kandmata või mille andmed ei ole õiged, ei ole veel ebaseaduslik. Täpsema informatsiooni saamiseks tuleks pöörduda vastavalt tekkinud küsimusele kas ehitisregistri toe või oma kohaliku omavalitsuse poole. 

Pildid / - Siret Siilbek

Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat/partner Siret Siilbek
www.alternalaw.ee
Pildid / - Advokaadibüroo Alterna logo

 

Helen Tammesalu
koolitusjuht
helen.tammesalu@addenda.ee
17.10.2019 10:10

Vandeadvokaat Annika Vait - Põhipuhkuse kestvuse erinevus era- ja avalikus sektoris

Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...

Loe rohkem

Liitu meie uudiskirjaga

Addenda OÜ ei jaga teie andmeid kolmandate osapooltega ning kasutab saadud andmeid vaid uudiskirjade ja turundusmaterjalide edastamiseks.