Kristiina Kaarna - Õigus end maksma panna Google'i või Facebook'i suhtes

Paljudel eraisikutel võib ette tulla olukordi, kus nad avastavad, et nende nime sisestamisel Google'i või Facebook'i otsingumootorisse kuvatakse viiteid mitmesugustele lehtedele, kus on avaldatud selle isiku kohta andmeid, mis võiksid olla riivavad. Näiteks vananenud müügikuulutused (riive seisneb selles, et eraisik saab ka veel 10 aastat pärast maja või auto müüki potentsiaalsete ostjate telefonikõnesid) või teismelisena avaldatud küsitava küpsusastmega seisukohavõtud või fotod, mis võivad hilisemas eas, täiskasvanuna isiku renomeed varjutada.

Riive intensiivsus seisneb selles, et kui muidu ei pruugiks igaüks sellist vananenud infot sisaldavale veebilehele jõuda (ka nt Facebook'i mingi konkreetse huvigrupi leht), siis Google või Facebook'i otsingumootori kõikehõlmavus tagavad selle, et nimeotsingu kaudu saab igaüks teise isiku kohta hõlpsalt leida praktiliselt kõike, mis kunagi mis tahes lehtedel avaldatud on.

13.05.2014 tegi Euroopa Kohus andmekaitsedirektiivi (direktiiv 95/46/EÜ) tõlgendamises märgilise otsuse, millega selgitanud, et Euroopa Liidu kodanikud saavad nõuda oma riigi kohtult või andmekaitseasutuselt kaitset, juhul kui otsingumootori valdaja (Google) keeldub kustutamast nimeotsingu peale tulenevaid tulemusi, mis isikuid riivavad. Sealjuures riivavateks peetakse ka selliseid otsingumootori tulemusi, mis viitavad sellistele andmetele, mis on avaldatud ammu ega ole enam aktuaalsed - seda isegi juhul, kui andmed avaldati seaduslikult, nende avaldamine ei tekita puudutatud isikule kahju või kui sellel isikul puudub õigus nõuda andmeid sisaldava lehe haldajalt andmete kustutamist. Kohus rõhutas, et otsingumootori valdaja vastutus on rangem võrreldes tavapärase avaldajaga ehk lehe halduriga, kus konkreetne info isiku kohta avaldati.

Eestis aga seepeale Andmekaitse Inspektsiooni praktika ei muutunud, mistõttu eestimaalased on siiani kaitsetud Google'i või Facebook'i suva vastu, kui need ignoreerivad isikute taotlusi oma nimega seonduvate otsingumootori tulemuste kustutamiseks või keelduvad taotluste rahuldamisest.

Andmekaitse Inspektsioon on oma 18.05.2015 vaideotsuses nr 2.1.-3/15/861 leidnud, et kuna Eestis puudub nii Google'i kui ka Facebook'i esindus, siis ei saa neile suurkorporatsioonidele Eesti territooriumi õigust rakendada. Seda vaatamata mitte just vähetähtsale seigale, et viimased pakuvad teenuseid, mida Eesti territooriumil ja eesti keeles nii tasu eest kui ka tasuta tarbitakse.

Sellise praktika jätkamine ei ole kooskõlas andmekaitsedirektiiviga ning rikub sellega EL õigust.

1.10.2015 tegi Euroopa Kohus otsuse, millega selgitas, et liikmesriigi andmekaitseasutus on pädev menetlema puudutatud isikute kaebusi neid puudutavate andmete kustutamiseks, isegi kui kohaldada tuleks teise liikmesriigi andmekaitseõigust. Kohtu antud praktiline käitumisjuhis: olukorras, kus andmete avaldajal puudub esindus riigis, kus kaebus laekus, tuleb selle riigi andmekaitseasutusel kaebus vastu võtta ja see ametiabi korras edastada teise liikmesriiki, kus andmete avaldajal on esindus. Teise liikmesriigi andmekatiseasutus saab sellisel juhul läbi viia uurimistoimingud ja teha andmete avaldajale ettekirjutused või teda karistada.

Eesti näitel on Andmekaitse Inspektsioonil võimalik edastada eestimaalaste kaebused Google'i või Facebook'i vastu mitmesse lähisriiki, kus neil suurkorporatsioonidel on esindus, näiteks Poola või Rootsi. Raamistik ametiabiks tuleneb andmekaitsedirektiivist, mis on üle võetud Eesti isikuandmete kaitse seadusesse.

Üksikasjalikumalt antud teemal vt Deloitte Legal Advokaadibüroo FB lehelt.

Autorist
Kristiina Kaarna, Deloitte konsultant

Kristiina Kaarna,
 Deloitte konsultant