Igal sügisel korraldame traditsioonilise hankekonverentsi, kuhu kogunevad sajad valdkonna tuntumad tegijad - seaduse autorid, nii hankijad kui pakkujad, juristid, advokaadid, vandeadvokaadid ja paljud teised! Konverentsil analüüsime valdkonna kitsaskohti, probleemseid kaasusi ja kohtupraktikat ning sellega kaasnenud muutusi riigihanke maastikul. Käsitlemata ei jää vaidlustusmenetluse problemaatika ning lisaks kodumaisele praktikale värsked kaasused Euroopa Kohtust.
Ole kohal Sinagi! Riigihangete Konverents 2024 on parim võimalus kohtuda kolleegidega ja teiste tipptegijatega!
Riigi- ja KOV vastutavad juhid, hankespetsialistid, juristid ning teised hankeid läbiviivate ettevõtete esindajad:
|
|
Mari Ann Simovart, Dr Iur Tartu Ülikooli avaliku õiguse osakonna juhataja asetäitjaMari Ann Simovart, Dr Iur on Tartu Ülikooli professor, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hankevaidluskomisjoni liige ning juhtiva rahvusvahelise riigihankeõiguse ajakirja Public Procurement Law Review toimetaja. Tema juhitud riigihankeõiguse aine Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on mitmel aastal saanud parima loengu - lectio cum laude - tunnustuse. Dr Simovart on avaldanud hulgaliselt riigihankeõiguse teemalisi artikleid ja peatükke nii Eesti kui välismaistes teadusajakirjades ja -raamatutes, osalenud riigihankedirektiivide kommentaaride kirjutamises ning koostanud Eesti riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande (Simovart, Parind 2019). Mari Ann Simovart, Dr Iur on olnud külalisõppejõuks mitmetes akadeemilistes riigihankeõiguse programmides Taanis, Rootsis, Soomes jm ning osaleb mitmes Euroopa riigihangkemaastikku puudutavas teadusprojektis. Dr Simovart on kõrgelt hinnatud esineja riigihangete alastel rahvusvahelistel konverentsidel. Mari Ann Simovarti osalust konverentsil finantseerib Eesti Teadusagentuuri Grant PRG 1449. |
|
|
Ulvi Reimets, Riigihangete vaidlustuskomisjoni liigeUlvi Reimets keskendub oma ettekandes riigihangete vaidlustuskomisjoni ja meie kohtute aktuaalsetele lahenditele ning tõusetunud probleemidele.
Ulvi Reimets on riigihangete vaidlustuskomisjoni liige olnud juba enam kui 17 aastat. Valdkonda reguleerivate õigusaktide, Euroopa Kohtu ning meie kohtute lahendite põhjalik tundmine, 17-aastane kogemus vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel võimaldavad Ulvi Reimetsal analüüsida vigu, mida tehakse riigihangete läbiviimisel ning anda kuulajale omapooseid kommentaare ning praktilisi nõuandeid.
|
|
|
Kadri Matteus, advokaadibüroo Matteus partnerKadri Matteus teeb ülevaate tema hinnangul olulisimatest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahenditest viimaste aasta jooksul.
Kadri Matteus on üks Eesti tuntumaid hankeadvokaate, Riigihankeblogi asutaja ja omanimelise advokaadibüroo pidaja. Kadri Matteuse põhitegevusvaldkonnad on riigihanked, haldusõigus ja kohtuvaidlused nõustades ja esindades kliente erinevates riigihanke küsimustes ja viies klientide eest läbi keerukamaid hankeid. Peale hangete tegeleb Kadri muude avalik-õiguslike vaidlustega, kuid just riigihanked on tema peamine spetsialiseerumise valdkond. Kadri on ka üks Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande autoritest ning Advokatuuri haldusõiguse komisjoni liige aastast 2020.
|
|
|
Mart Parind, advokaadibüroo NOVE vandeadvokaat ning riigihangete ja spordiõiguse valdkondade juhtEttekandes võtab Mart Parind luubi alla valiku aktuaalseid riigihankeõiguslikke probleeme ja kitsaskohti, mis aastal 2024 riigihangetel osalevaid pakkujaid frustreerivad, olgu siis seonduvalt pakkumuse ettevalmistamise, hankemenetluses kaasaloksumise või hoopis hankevaidluste pidamisega. Ettekandja võtab polemiseerida seesuguste sõlmpunktide sisu ja tagamaade üle ning seal kus võimalik, proovib pakkuda lahendusi. |
|
|
|
Estella Põllu, rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna juht ja Erki Fels, advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaatRiigihangete regulatsioon saab sageli kriitikat, et see on liiga bürokraatlik – nii hankijate kui pakkujate vaatevinklist. Asjatu bürokraatia vältimine on samas Eesti riigi fookuses ja üks koalitsioonileppe eesmärk. Lihtsam menetlus oli ka Euroopa Liidu soov, kui reformiti hankedirektiive. Ka riigihangetes peaks ju kehtima põhimõte: töötame targalt, mitte palju.
Niisiis, kus asub riigihangetes vaev ja ajakulu? Kas lihtsamad hanked on võimalikud? Kas kaasamise käigus laekunud ettepanekud on regulatsiooni „peenhäälestus“ või radikaalne kärpimine? Kuidas leida tasakaal avatud konkurentsi ja hankija suurema vabaduse vahel?
|
|
|
Rauno Klemm, advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaatEttekandes vaatab Rauno KPMG Soome kolleegide kogemuse najal sisse Soome hankeellu ning et kas ja mida on meie pakkujatel ja hankijatel sealsest õppida? |
|
|
|
Kadri Härginen ja Mario Sõrm advokaadibüroost SorainenVäljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust on paljudes olukordades nähtud õlekõrrena, mis võimaldab hankijal kiiresti lepingupartner leida. Selleks peavad olema täidetud aga mitmed karmid eeldused, et hankija saaks säärast menetlust kasutada. Räägime, mida on Eesti ja Euroopa Kohtute praktikas peetud kohaseks aluseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks ja peatume ka viimaste aastate põletaval küsimusel, kas sellises menetluses tuleb tekitada konkurentsi või saab pöörduda üksnes ühe ettevõtja poole. |
|
|
Merit Lind, advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaatVõistleva dialoogina korraldatud hangete statistika näitab, et ligi 36% kehtiva riigihangete seaduse jõstumisest alates algatatud võistlevatest dialoogidest (kokku ligikaudu 60) on ebaõnnestunud ehk lõppenud lepinguta (võrdluseks - 2023. aastal algatatud avatud hankemenetlustest lõppes lepinguta ainult 7,3%). Miks nii juhtub ja mida teisiti teha? Vandeadvokaadi Merit Lind kogemus näitab, et olulistes ja tehniliselt keerulistes hangetes on võimalik edukalt kasutada võistlevat dialoogi, millel on võrreldes teiste hankemenetluse liikidega mitmeid eeliseid. Võistleva dialoogi korraldamisel on oluline meeles pidada, et kui hankeprotsess põhjalikult ja kaalutletult ette valmistada, on hiljem ka oluliselt mugavam hanget läbi viia. Merit käsitleb oma ettekandes, kuidas luua võistleva dialoogi suhteliselt avatud ruumis reegleid, mis hoiaksid kõiki osalejaid vaos, aga ei murraks nende vaimu, ning mis tooksid hankijale lõpuks ka tulemuse soovitud hankelepingu näol.
|
|
|
Eveli Bauer, Tervisekassa ravimite keskse hankimise teenusejuhtAI ja mitmed teised arenevad tehnoloogiad on aeglaselt, kuid järjepidevalt jõudmas ka riigihangete korraldamise maastikule. Kui tehnoloogiate hankimisel on hankijatel juba kogemust, siis hankeprotsessides on AI kasutamine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil veel väga piiratud. Ettekandmisele tulenevast uuringust selgub rida uusi tehnoloogiaid, mis lubavad hankemenetlusi ja -tulemusi märkimisväärselt parandada. Uuringus osalenud Eesti hankespetsialistid peavad neid tehnoloogiaid kasulikuks hankemenetluste kvaliteedi, tootlikkuse ja tõhususe suurendamisel. Samas väljendatakse ka muret mitmete võimalike takistuste osas. Ettekanne keskendub tehnoloogiate tutvustamisele ja nende võimalikule rakendamisele koos potentsiaalse kasu ja kaasnevate väljakutsetega. |
|
|
Siret Suurväli, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA juristMuutused nagu ikka, saavad alguse eelkõige iseendast – seega, tuleb innovatsiooni hankimiseks mõelda ja tegutseda teistmoodi kui seni ning lahti lasta vanast ja sisseharjunust. Nende mõtete tuules on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus valmis saanud innovatsioonihangete käsiraamatuga, mille lühitutvusele ettekanne põhinebki. |
|
|
Anna Poots, rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna nõunikMuuutunud geopoliitiline olukord Euroopas on esile toonud vajaduse pöörata senisest enam tähelepanu julgeoleku riskidele riigihangetes. Täpsemalt öeldes esineb oht riigi julgeolekule, kui hankelepinguid asuvad täitma ettevõtjad või täitmisel kasutatakse tehnoloogiat, mis pärinevad demokraatlikke väärtusi mitte jagavatest riikidest.
Anna Poots, tutvustab kuulajaile Rahandusministeeriumi poolt valminud vastavasisulist juhendmaterjali, mis on oluline kõikidele avaliku ja võrgustikusektori hankijatele. Samuti on julgeoleku riskide maandamise juhend inspiratsiooniks kasulik ettevõtjatele.
|
Konverents toimub 6. novembril 2024 kell 9.50-17.00
AJAKAVA
9.50-10.00 Tervitussõnavõtt moderaator Mari Ann Simovardilt
10.00-10.40 Hankeaasta vaidlustuskomisjoni silmade läbi. Ulvi Reimets
10.45-11.20 Olulised lahendid Euroopa Kohtust. Kadri Matteus
11.20-11.40 kohvipaus
11.40-12.15 Mis on linnukesel muret ehk mis on pakkuja hingel anno 2024. Mart Parind
12.20-12.55 Lihtsamad hanked? Let’s make procurement simple again! Estella Põllu ja Erki Fels
13.00-13.30 Mis toimub suure venna juures teisel pool lahte ehk Soome kogemus? Rauno Klemm
13.30-14.20 lõunapaus
14.20-14.55 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Kadri Härginen ja Mario Sõrm
15.00.-15.35 Võistlev dialoog - kuidas jõuda hankelepinguni. Merit Lind
15.35-15.50 kohvipaus
15.50-16.05 AI ja teiste arenevate tehnoloogiate rakendamine riigihangetes. Eveli Bauer
16.05-16.25 Same procedure as every year? Räägime innovatsioonihangetest. Siret Suurväli
16.25-16.45 Julgeoleku riskide maandamine riigihangetes. Anna Poots
16.50-17.00 Konverentsipäeva lõpetamine
HESTIA HOTEL EUROPA, Paadi 5, 10151 Tallinn.
Praktilisi teadmisi, elektroonilisi õppematerjale, elektroonilist tõendit ning saalis osalejatele on tagatud toitlustus.
Konverentsile registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja arve.
Konverentsist loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne konverentsi toimumist. Hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% konverentsi maksumusest.
|
Kristina Paal |
|
01.09.2024 jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Sellega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja (nn vilepuhuja) kaitse tingimused. Nendest tuleneb suurematele tööandjatele mitmeid uusi kohustusi. Vilepuhujate kaitse seadus kehtib vaid olukordadele, kus eksisteerib tööalane kontekst. Kuid seda laiendatud ...
