Tulenevalt eriolukorra piirangutest toimub tänavune Riigihangete Treff veebis! Seda mugavam see Teie jaoks on! Eriolukorrast tulenevalt on ka mitmed ettekanded sellest mõjutatud. Räägime riigihangete olevikust ja tulevikus. Iga teema kohta annavad koolitajad 45-minutilise ülevaate põletavatest küsimustest, misjärel oleme Teie küsimusteks varunud aega 10 minutit.
Kõik, kellel puudub võimalus ettekandeid jälgida reaalajas, saavad lunastada ettekannete salvestiste järelkuulamise õiguse. Salvestiste järelkuulamine on võrdne konverentsil osalemise tasuga. Järelkuulamise õigus kehtib 30 päeva alates keskkonda sisenemise parooli saatmisest Addenda OÜ poolt. Ettekannete salvestised on personaalseks kasutamiseks ning pole jagatav kolmandatele isikutele. Kolmandatele isikutele on salvestiste vaatamine vastavalt kehtivale hinnale ning väljastame sellekohase koolitusarve.
Riigi- ja KOV vastutavad juhid, hankespetsialistid, juristid ning teised hankeid läbiviivate ettevõtete esindajad:
|
|
Estella Põllu, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja |
|
|
Kristina Laarmaa, advokaadibüroo KPMG Law partnerMärtsi keskpaigas kehtestati Eesti Vabariigis eriolukord. Seoses sellega kerkis esile mitmeid aktuaalseid küsimusi ka riigihangete läbiviimisel ja lepingute täitmisel. Hankelepingu muutmine, ülesütlemine, maksetingimused eriolukorras jpm. on teemad, millest Kristina oma lühiettekande käigus ülevaate annab. Samuti ei puudu ettekandest puutepunktid riigiabi teemaga. |
|
|
Erki Fels, advokaadibüroo PWC vandeadvokaatStruktuuritoetuste saaja üle teostatakse põhjalikku järelevalvet ja üks sagedasemaid toetuse tagasiküsimise põhjuseid seondubki RHS rikkumisega. Oma ettekandes toob Erki välja, kuidas viia läbi eeskujulikku riigihanget ja vältida finantskorrektsioone. Samuti vaatleb ta levinumaid eksimusi ja õpetlikke kaasuseid, mis on toonud kaasa finantskorrektsiooni, ja kuidas neid eksimusi vältida.
|
|
|
Britta Oltjer, advokaadibüroo Cuesta partnerKuidas tuleb täita hankepassi juhul, kui pakkujal esineb varasemaid hankelepingu rikkumisi? Kas hankepassi ebaõige täitmise korral varasemate rikkumiste osas saab hankija pakkuja hankest kõrvaldada? Milliseid asjaolusid peab hankija sellisel juhul hindama? Milliseid tõendeid on hankijal õigus arvestada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele seonduvalt pakkujate kõrvaldamisega varasemate hankelepingute rikkumise tõttu, annab vastused B. Oltjeri ettekanne.
Ettekanne on kasulik nii hankijatele kui pakkujatele, sest Britta vastab küsimustele:
- Millistel juhtudel saab hankest kõrvaldada pakkuja, kes on eelnevalt pidevalt või oluliselt hankelepingut rikkunud?
- Kuidas tuleb hinnata pakkuja ausust ja usaldusväärsust?
- Milline on hankija põhjendamiskohustus ja mida tuleks järgida?
- Kuidas tõlgendatakse ja sisustatakse praktikas olulisi või pidevaid varasemaid rikkumisi?
- Kas tõusetuda võib ka kõrvaldamine valeandmete esitamise tõttu?
|
|
|
Anneli Aab, advokaadibüroo Leadell Pilv vandeadvokaatÜldjuhul, kui pakkujatel tekib hankedokumentide pinnalt küsimusi, peavad pakkujad olema hoolsad ja esitama hankijale selle pinnalt küsimusi, millele hankija saab ja peab RHS § 46 lg-s 1 viidatud viisil vastama. Selliselt saab võimalikud ebaselgused kõrvaldada juba pakkumuse koostamise faasis. Mis saab aga siis, kui pakkuja ei küsi selgitusi, kuid pärast pakkumuste avamist selgub, et hankija ja pakkuja on hanke alusdokumente või seal ettenähtud kriteeriume erinevalt tõlgendanud? Millest sellisel juhul tuleb lähtuda? Kas hankija tõlgendus „trumpab“ igal juhul pakkuja tõlgenduse ja arusaamise? Sellele ja teistele hankedokumentide tõlgendamisega seotud küsimustele vastab oma ettekandes vandeadvokaat Anneli Aab LEADELL Pilv Advokaadibüroost. |
|
|
Priit Lember, advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaatHoolimata sisult parima pakkumise esitamisest võib hankelepingu sõlmimiseni jõudmine olla tõsine katsumus. Pakkumus peab olema formaalselt õigesti koostatud ja sisaldama nõutud infot. Sellest aga ei piisa. Pakkuja peab olema valmis vastama hankija päringutele ning selgitustele oma kogemuse, pädevuse ja finantsseisundi, kõrvaldamise aluste, pakkumuse maksumuse kujunemise jpm kohta. Halvimal juhul tuleb konkurentidega rinda pista vaidlustusmenetluses. Hankija peab eeltoodut hindama ning tegema põhjendatud ja seaduslikud otsused. Kõigeks selleks ettenähtud tähtajad on riigihangete seaduses väga lühikesed. Edukas hankemenetluses osalemine ning menetluse läbiviimine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja planeerimist. Ettekandes toob Priit esile riskantsed probleemid ning praktilised lahendused nii pakkujatele kui ka hankijatele. |
|
|
Jaana Nõgisto, advokaadibüroo Fort Legal partnerIga hankemenetlus ei lõpe hankelepinguga. Paljud pakkujad on vastamisi seisnud olukorraga, kus pärast pakkumuste avamist näib, et nende pakkumus ilmselt osutub edukaks. Kuid justkui kiuste otsustab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Või juhtub see pärast edukat vaidlustusmenetlust, mille loogiliseks jätkuks pidanuks olema hankeleping vaidlustajaga. Millal on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine päriselt kantud hankija põhjendatud vajadusest ja millal soovimatusest minna hankelepingusse edukaks osutuva pakkujaga? Kuidas saavad pakkujad oma õigusi kaitsta? Mis täpsemalt on kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadus ja kuidas seda kindlaks teha? Mida peab hankija ära näitama selleks, et nõutaval tasemel oma otsust põhjendada? Milliseid alternatiive peab hankija kaaluma? Ettekanne on suunatud nii hankijale kui pakkujale, vastab praktika pinnalt ülal püstitatud küsimustele ning räägib hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eduka vaidlustamise võimalustest. Teema leiab käsitlust ka uue koroonaviiruse leviku ja sellest tuleneva eriolukorra kontekstis. |
Koolituse täies mahus läbinud osalenule väljastatakse tõend. Tõendi väljastamise eelduseks on koolitusel osalemine täies mahus ning koolitusarve tasumine. Erandkorras võib osaleja saada koolituse läbimist tõendava dokumendi, kui on läbinud õppekavast vähemalt 80%.
Veebitreff toimub 28. mail 2020 kell 09.00–16.45.
Veebitrefi ajakava:
09.00–09.55 Estella Põllu
10.00–10.55 Kristina Laarmaa
11.00–11.55 Erki Fels
12.00–13.00 paus
13.00–13.55 Britta Oltjer
14.00–14.55 Anneli Aab
15.00–15.55 Priit Lember
16.00–16.40 Jaana Nõgisto
Tulenevalt eriolukorrast toimub Riigihangete Treff otseülekandena veebis!
Registreerimisel koolitusele saadame Teie meilile lingi, mille kaudu pääsete koolitusele 20 minutit enne selle algust. Enne konverentsi algust saadame Teile koolituse elektroonilised õppematerjalid. Konverentsi saate jälgida tööl, kodus või mujal Teile sobivas kohas. Kanname üle koolitaja video- ja slaidipilti ning sarnaselt tavapärasele klassikoolitusele saate Teie koolitajatele esitada reaalajas küsimusi.
Iga teema kohta annavad koolitajad 45-minutilise ülevaate põletavatest küsimustest, misjärel oleme Teie küsimusteks varunud aega 10 minutit.
219 € + km (262,80 €)! Soovi korral on osalejal võimalus kuulata ka üksikuid ettekandeid. Ühe ettekande maksumus on 49 € + km. Palume soovitud ettekandest teada anda meilile koolitus@addenda.ee.
NB! Kõik, kellel puudub võimalus ettekandeid jälgida reaalajas, saavad lunastada ettekannete salvestiste järelkuulamise õiguse. Salvestiste järelkuulamine on võrdne konverentsil osalemise tasuga. Järelkuulamise õigus kehtib 30 päeva alates keskkonda sisenemise parooli saatmisest Addenda OÜ poolt. Ettekannete salvestised on personaalseks kasutamiseks ning pole jagatav kolmandatele isikutele. Kolmandatele isikutele on salvestiste vaatamine vastavalt kehtivale hinnale ning väljastame sellekohase koolitusarve.
Addenda OÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Rohkem infot koolituskaardi kohta leiab Eesti Töötukassa kodulehelt SIIT!
Trefil osalemist, elektroonilisi õppematerjale (kõikide esinejate ettekanded).
Trefile registreerimise järgselt saadame kinnituse ja koolitusarve. Addenda OÜ väljastab e-arve kohuslastele seadusega vastava arve 24 tunni jooksul e-arvete keskkonda.
Trefist loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne konverentsi toimumist. Hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% konverentsi maksumusest.
|
Kristina Paal |
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
