24/7 tähendab, et Teil on võimalus kuulata/vaadata salvestatud loenguid täpselt siis, kui Teile see sobib!
24/7 veebiseminarile registreerimise järgselt saadame kinnituse ja Addenda OÜ koolitusarve. Kinnituskirjast leiate ligipääsu veebiseminaride keskkonda, kus saate alla laadida materjali ja vaadata/kuulata seminari ühe kuu jooksul nii palju kordi kui soovite.
Veebiseminaride keskkond on personaalseks kasutamiseks ja ei ole jagatav kolmandatele isikutele.
Taaskord salvestame Riigihangete Treff 2019 paralleelsaalides toimuvad ettekanded. Kokku toimus 9 ettekannet, mida on Teil suurepärane võimalus järele kuulata!
|
|
Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper ja Partnerid vandeadvokaatLihthankemenetlus on menetlusliik, mida kasutatakse RHS-i järgsetest kõige enam. Samas on seaduses sätestatud reeglid üsna napid. Ettekandes annab Kristina ülevaate lihthankemenetluse regulatsioonist ja praktikast, juhtides tähelepanu erinevatele ohtudele ning jagades soovitusi nende vältimiseks. |
|
|
Gea Vendel, Eesti Raudtee hankeosakonna juhatajaAVERUS: avaliku ja erasektori koostöö vormid ja võimalused, nt kontsessioonid, halduslepingud, avaliku sektori osalusega äriühingud, eri- või ainuõiguse andmine. Riigikontroll on avaliku ja erasektori koostööprojekte auditeerides märkinud, et „Rohkem kui pooltel juhtudel ei saanud kohalikud omavalitsused aru, et nende poolt teostatava projekti puhul võiks olla tegemist averusprojektiga, mida ellu viies tuleb arvestada mitmete erinevate seaduste nõudeid.“ Millised need on, kui averusprojekte reguleeriv õigusruum on ebaselge ning kuidas probleeme ületada? Ettekande eesmärk on anda põhjalik ülevaade avaliku ja erasektori koostöö erinevatest võimalustest ja vormidest, nende rakendamisest praktikas ning reeglitekohasest kajastamisest aruandluses. |
|
|
Kadri Matteus, advokaadibüroo Cobalt advokaatPakkumuse vastavuse kontrollimine kuulub hankemenetluses lahendatavate tuumikülesannete hulka. Vastavuse kontrollimine peab alati olema sisuline ning pakkumuse vastavaks tunnistamisel või tagasilükkamisel on seaduses ette antud küllaltki selged piirid. Seaduse tänane sõnastus on muutnud hankemenetluse parima bürokraadi mitte parima pakkumuse välja valimise menetluseks. Kadri ettekanne keskendub viimase aja kohtupraktikale nii Eestist kui Euroopa Kohtust. Arutlusele tulevad ka ettepanekud seaduse muutmiseks direktiividega lubatavates piirides tagamaks paindlikumat ja eesmärgipärasemat hankemenetlust kui tänane seadus ja kohtupraktika seda võimaldab. |
|
|
Epp Lumiste, advokaadibüroo Alterna vandeadvokaatRiigihangete seadus ei sätesta ristsubsideerimise keeldu. Kui hankija ei ole selgesõnaliselt keelanud ristsubsideerimist, siis võib pakkuja mõnda teenust ka tasuta pakkuda. Kuidas ja millal peab hankijal tekkima kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kuidas edukalt läbida hankija teostatavat põhjendamatult madala maksumuse kontrolli. Millega peavad vaidlustajad arvestama VAKOsse pöördumisel? |
|
|
|
Alvar Nõuakas ja Illar Tõnisson, RiigikontollRiigikontroll analüüsis aastatel 2015–2018 valminud kümne hoone põhjal, milline on olukord ehitushangete lepingute täitmisel, ja leidis, et riigihangete üle järelevalve tegemisel oleks oluline panna rõhk sellele, kas hanke tulemusel saavutati avaliku raha eest just see parim võimalik tulemus ja kas seadus praegusel kujul üldse täidab oma eesmärki ning on abiks reaalses elus. Üks analüüsi peamisi järeldusi oli, et praegune põhiliselt hankemenetluse korraldamise formaal-juriidilistele nüanssidele keskenduva järelevalve traditsioon ei toeta seaduse peamist eesmärki. Millised oleksid Riigikontrolli praktilised soovitused hankijatele? |
|
|
Raiko Lipstok, advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co partner, kohtuvaidluste ja konfliktilahenduse valdkonna juhtHankemenetlusest kõrvaldamine pakkuja eelnevalt sõlmitud hankelepingute rikkumise tõttu on väga problemaatiline valikuline kõrvaldamise alus. Ettekande käigus analüüsib Raiko praktikast pärit näidete abil, mida hankijad sellel alusel kõrvaldamisel ning pakkujad kõrvaldamise vältimiseks peaksid silmas pidama. |
|
|
Erki Fels, advokaadibüroo PriceWaterhouseCoopers Legal advokaatHankijal lasub kohustust tagada tõhus konkurents! Oma ettekandes käsitleb Erki kvalifitseerimise ja tehnilise kirjelduse sätete proportsionaalsuse nõuet. Erki ettekande praktilised näited pärinevad struktuuritoetuste kaudu rahastatud hangete audititest, kui on soovitatud teha finantskorrektsioon. Nimelt küsitakse hankijalt kuni 25% toetusraha tagasi, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega või hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. |
|
|
Britta Oltjer, advokaadibüroo CUESTA juhtivpartner ja vandeadvokaatErinevalt tavapärastest võlaõiguslikest lepingutest, mida võib reeglina pooltevahelise kokkuleppega vabalt muuta, näeb seadus riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingute muutmiseks ette üsna ranged piirangud ja reeglid. Eelmise aasta sügisest jõustunud seadus siiski laiendas hankelepingu muutmise võimalusi. Ettekandes tuleb juttu sellest, mis on muutunud seoses uue seaduse jõustumisega hankelepingute muutmise regulatsioonis ning milliseid asjaolusid tuleks hankelepingute muutmisel arvestada ning millele tähelepanu pöörata. Ettekandes „visatakse õhku“ ka huvitavaid küsimusi praktikast. |
|
|
Diana Minumets, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaatVõrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt tohib hankija lähtuda riigihankes otsuste tegemisel üldjuhul vaid teabest, mis nähtub ettevõtja poolt asjakohaseks tähtajaks esitatud dokumentidest. Samas praktikas on sagedased juhtumid, kus hankijale esitatud dokumendid on ebaselged või vigased või vajavad muul põhjusel täiendavat selgitamist. Kirjeldatud olukorras on hankijal võimalik kasutada seadusest tulenevat õigust küsida ettevõtjalt dokumentide kohta selgitusi ning võimaldada seeläbi puudus kõrvaldada. Samas see õigus ei ole piiramatu, vaid hankija peab selgituste küsimisel järgima, et see ei läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega. Ümarlaual võtamegi vaatluse alla segituste nõudmise õiguse sisu ja lubatud ulatuse Euroopa Kohtu ning Eesti kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika taustal. Samuti uurime, kas ja millal on hankijal kohustus ettevõtjalt selgitusi küsida ning puuduse parandamist lubada. Tegemist on kindlasti ühe keerulisema ning praktikas palju õigusvaidlusi tekitava küsimusega, mistõttu on dokumentide selgitamise lubatavuse piiride tundmine vajalik nii hankijale oma igapäevatöös kui ettevõtjale riigihangetes osalemisel. |
24/7 Teile sobival ajal ja sobivas kohas Addenda veebiseminaride keskkonnas seminarid.addenda.ee!
Salvestiste hind 49 € + km (58,80 €).
24/7 veebiseminarile registreerimise järgselt saadame kinnituse ja Addenda OÜ koolitusarve. Kinnituskirjast leiate ligipääsu veebiseminaride keskkonda, kus saate alla laadida materjali ja vaadata/kuulata seminari ühe kuu jooksul nii palju kordi kui soovite.
Veebiseminaride keskkond on personaalseks kasutamiseks ja ei ole jagatav kolmandatele isikutele.
Juurdepääsu saamiseks registreerige end meie veebilehel, klõpsates nuppu REGISTREERI KOOLITUSELE!
|
+372 520 6347 +372 670 6606 addenda@addenda.ee |
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
