Juba viiendat aastat toimub Riigihangete Treff, kuhu kogunevad sajad valdkonna tuntumad tegijad - seaduse autorid, nii hankijad kui pakkujad, juristid, advokaadid, vandeadvokaadid jt! Trefipäeval analüüsime riigihangete valdkonna kitsaskohti ja probleemseid juhtumeid, aktuaalseid kohtulahendeid ning sellega kaasnenud muutusi riigihanke maastikul. Mitmed ettekanded toimuvad paralleelsaalides ning osalejad saavad lähtuvalt oma huvidest valida ja kuulata just neid ettekandeid, mis neid kõige enam köidavad või mille järele suurim vajadus on!
NB! Taaskord salvestame paralleelsaalides toimuvad ettekanded, kokku 9 ettekannet. Salvestisi on võimalik soovijatel kuulata lisatasu eest! Hind 49 eurot +km! Järelkuulamise õigus kehtib 30 päeva alates keskkonda sisenemise parooli saatmisest Addenda OÜ poolt.
Riigi- ja KOV vastutavad juhid, hankespetsialistid, juristid ning teised hankeid läbiviivate ettevõtete esindajad.
|
|
|
Ulvi Reimets, riigihangete vaidlustuskomisoni liige. Ulvi on vaidlustuskomisjoni liige olnud juba enam kui 10. aastat. Valdkonda reguleerivate õigusaktide, Euroopa Kohtu ning meie kohtutute lahendite põhjalik tundmine, 10-aastane kogemus vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel võimaldavad Ulvil analüüsida vigu, mida tehakse riigihangete läbiviimisel ning anda päevajuhina kuulajale omapooseid kommentaare ning praktilisi nõuandeid.
Karin Täär, Elering AS juriidilise talituse juhataja. Karin on tegelenud riigihangete küsimustega aastast 2008. Elering AS korraldab aastas ca 150 hanget (nii riigihangete registris kui ka ühishankijana piiriüleselt teistes hangete keskkondades), mistõttu on hangetega seotud küsimused Karini jaoks igapäevased teemad juba viimase kümne aasta vältel.
|
|
|
Rauno Klemm, advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaatPea kaks aastat tagasi jõustunud uue riigihangete seaduse ja selle aluseks olnud hankedirektiivide üks põhieesmärk oli lihtsustada riigihangete läbiviimist. Nüüdseks, kui seaduse jõustumisest on piisavalt aega mööda läinud ja arutluse all on esimesed suuremad muudatused, on kohane arutleda, kuidas on 2017. aasta parimaks valitud seadus selle eesmärgi täitnud.
On see siis sellest aastast jõustunud hankija ülesanne sekkuda töövõtja ja alltöövõtja omavahelistesse suhetesse, pakkuja varasemate hankelepingute täitmise või heastamismeetmete hindamine, näib hankijale pandud kohustuste standard olevat kõrgem kui kunagi varem. Sama lugu on pakkujatega: aina kõrgem hoolsuskohustus, hankeõiguse suurem mõju pakkuja igapäevategevuse korraldusele ning regulatsiooni keerukus isegi teemades nagu vaidlustuste tähtaegade arvutamine.
Vaatleme üldises plaanis, kuhu oleme riigihangete regulatsiooniga tänaseks jõudnud ja kuhu edasi. Kas käes on professionaalse hankija ja pakkuja ajastu ning mida see kummagi jaoks tähendab?
|
|
|
Tanel Kalmet, Justiitministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja2017. aastal kehtima hakanud riigihangete seaduse järgi peab hankija oma hankekorras või mõnes muus töökorraldust käsitlevas dokumendis määrama kindlaks meetmed, millega riigihanke puhul ennetada huvide konflikti, tuvastada see ja kõrvaldada. Isikud, kellel esineb huvide konflikti risk, ei pruugi sellest tahtmatult või tahtlikult hankijat teavitada ning sellise kohustuse panemine neile ei maanda reaalselt huvide konflikti tekke riski. Oma ettekandes vaatleb Tanel, millised on meetmed huvide konflikti tekkimise ennetamiseks ning jagab hea d nõu, kuidas neid meetmeid hiljem ka järgida?
|
|
|
Kristjan Piirsalu, Procurements Experts OÜ konsultantSenine hankepraktika näitab kahetsusväärselt hangetes läbirääkimiste ja sellest tulenevate võimaluste alakasutamist. Samas on läbirääkimised teatud hankemenetluse liikide puhul täiesti lubatud ning keerulisemate ostude sooritamiseks isegi vältimatult vajalikud. Tihti on süüdlaseks hankijate vähene teadlikkus läbirääkimiste pidamisele kohalduvatest nõuetest, mistõttu ei soovita läbirääkimisi rakendada või ei väärtustata läbirääkimistest saadavat potentsiaalset kasu, tuginedes väitele, et läbirääkimistega menetlustele omase hankija suurema tegutsemisruumiga kaasneb risk eksimisteks ja õigusvaidluste tekkimiseks.
Oma ettekandes keskendubki Kristjan hankemenetluses läbirääkimiste võimalikule kasutoovale aspektile ning jagab oma kogemust ja praktikat antud küsimuses tuues sisse näiteid nii Eesti kui ka välismaiste suurte rahvusvaheliste korporatsioonide läbirääkimiste tavadest ja praktikatest.
|
|
|
Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper ja Partnerid vandeadvokaatLihthankemenetlus on menetlusliik, mida kasutatakse RHS-i järgsetest kõige enam. Samas on seaduses sätestatud reeglid üsna napid. Ettekandes annab Kristina ülevaate lihthankemenetluse regulatsioonist ja praktikast, juhtides tähelepanu erinevatele ohtudele ning jagades soovitusi nende vältimiseks. |
|
|
Gea Vendel, Eesti Raudtee hankeosakonna juhatajaAVERUS: avaliku ja erasektori koostöö vormid ja võimalused, nt kontsessioonid, halduslepingud, avaliku sektori osalusega äriühingud, eri- või ainuõiguse andmine. Riigikontroll on avaliku ja erasektori koostööprojekte auditeerides märkinud, et „Rohkem kui pooltel juhtudel ei saanud kohalikud omavalitsused aru, et nende poolt teostatava projekti puhul võiks olla tegemist averusprojektiga, mida ellu viies tuleb arvestada mitmete erinevate seaduste nõudeid.“ Millised need on, kui averusprojekte reguleeriv õigusruum on ebaselge ning kuidas probleeme ületada? Ettekande eesmärk on anda põhjalik ülevaade avaliku ja erasektori koostöö erinevatest võimalustest ja vormidest, nende rakendamisest praktikas ning reeglitekohasest kajastamisest aruandluses. |
|
|
Kadri Matteus, advokaadibüroo Cobalt advokaatPakkumuse vastavuse kontrollimine kuulub hankemenetluses lahendatavate tuumikülesannete hulka. Vastavuse kontrollimine peab alati olema sisuline ning pakkumuse vastavaks tunnistamisel või tagasilükkamisel on seaduses ette antud küllaltki selged piirid. Seaduse tänane sõnastus on muutnud hankemenetluse parima bürokraadi mitte parima pakkumuse välja valimise menetluseks. Kadri ettekanne keskendub viimase aja kohtupraktikale nii Eestist kui Euroopa Kohtust. Arutlusele tulevad ka ettepanekud seaduse muutmiseks direktiividega lubatavates piirides tagamaks paindlikumat ja eesmärgipärasemat hankemenetlust kui tänane seadus ja kohtupraktika seda võimaldab. |
|
|
Epp Lumiste, advokaadibüroo Alterna vandeadvokaatRiigihangete seadus ei sätesta ristsubsideerimise keeldu. Kui hankija ei ole selgesõnaliselt keelanud ristsubsideerimist, siis võib pakkuja mõnda teenust ka tasuta pakkuda. Kuidas ja millal peab hankijal tekkima kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kuidas edukalt läbida hankija teostatavat põhjendamatult madala maksumuse kontrolli. Millega peavad vaidlustajad arvestama VAKOsse pöördumisel? |
|
|
|
Alvar Nõuakas ja Illar Tõnisson, RiigikontollRiigikontroll analüüsis aastatel 2015–2018 valminud kümne hoone põhjal, milline on olukord ehitushangete lepingute täitmisel, ja leidis, et riigihangete üle järelevalve tegemisel oleks oluline panna rõhk sellele, kas hanke tulemusel saavutati avaliku raha eest just see parim võimalik tulemus ja kas seadus praegusel kujul üldse täidab oma eesmärki ning on abiks reaalses elus. Üks analüüsi peamisi järeldusi oli, et praegune põhiliselt hankemenetluse korraldamise formaal-juriidilistele nüanssidele keskenduva järelevalve traditsioon ei toeta seaduse peamist eesmärki. Millised oleksid Riigikontrolli praktilised soovitused hankijatele? |
|
|
Raiko Lipstok, advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co partner, kohtuvaidluste ja konfliktilahenduse valdkonna juhtHankemenetlusest kõrvaldamine pakkuja eelnevalt sõlmitud hankelepingute rikkumise tõttu on väga problemaatiline valikuline kõrvaldamise alus. Ettekande käigus analüüsib Raiko praktikast pärit näidete abil, mida hankijad sellel alusel kõrvaldamisel ning pakkujad kõrvaldamise vältimiseks peaksid silmas pidama. |
|
|
Erki Fels, advokaadibüroo PriceWaterhouseCoopers Legal advokaatHankijal lasub kohustust tagada tõhus konkurents! Oma ettekandes käsitleb Erki kvalifitseerimise ja tehnilise kirjelduse sätete proportsionaalsuse nõuet. Erki ettekande praktilised näited pärinevad struktuuritoetuste kaudu rahastatud hangete audititest, kui on soovitatud teha finantskorrektsioon. Nimelt küsitakse hankijalt kuni 25% toetusraha tagasi, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega või hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. |
|
|
Britta Oltjer, advokaadibüroo CUESTA juhtivpartner ja vandeadvokaatErinevalt tavapärastest võlaõiguslikest lepingutest, mida võib reeglina pooltevahelise kokkuleppega vabalt muuta, näeb seadus riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingute muutmiseks ette üsna ranged piirangud ja reeglid. Eelmise aasta sügisest jõustunud seadus siiski laiendas hankelepingu muutmise võimalusi. Ettekandes tuleb juttu sellest, mis on muutunud seoses uue seaduse jõustumisega hankelepingute muutmise regulatsioonis ning milliseid asjaolusid tuleks hankelepingute muutmisel arvestada ning millele tähelepanu pöörata. Ettekandes „visatakse õhku“ ka huvitavaid küsimusi praktikast. |
|
|
Diana Minumets, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaatVõrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt tohib hankija lähtuda riigihankes otsuste tegemisel üldjuhul vaid teabest, mis nähtub ettevõtja poolt asjakohaseks tähtajaks esitatud dokumentidest. Samas praktikas on sagedased juhtumid, kus hankijale esitatud dokumendid on ebaselged või vigased või vajavad muul põhjusel täiendavat selgitamist. Kirjeldatud olukorras on hankijal võimalik kasutada seadusest tulenevat õigust küsida ettevõtjalt dokumentide kohta selgitusi ning võimaldada seeläbi puudus kõrvaldada. Samas see õigus ei ole piiramatu, vaid hankija peab selgituste küsimisel järgima, et see ei läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega. Ümarlaual võtamegi vaatluse alla segituste nõudmise õiguse sisu ja lubatud ulatuse Euroopa Kohtu ning Eesti kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika taustal. Samuti uurime, kas ja millal on hankijal kohustus ettevõtjalt selgitusi küsida ning puuduse parandamist lubada. Tegemist on kindlasti ühe keerulisema ning praktikas palju õigusvaidlusi tekitava küsimusega, mistõttu on dokumentide selgitamise lubatavuse piiride tundmine vajalik nii hankijale oma igapäevatöös kui ettevõtjale riigihangetes osalemisel. |
|
|
Kristina Laarmaa, advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaatOma ettekandes analüüsib Kristina vaidlustuspraktika näidetel vaidlustamistähtaegade arvestamist, VAKO pädevuse ja kohtualluvuse suhestumist ja õigusabikulude väljamõistmise küsimusi. |
30. mai 2019, kell 10.00 - 16.50
Soovijatele järgneb ühine filmivaatamine!
PÄEVAKAVA
9.30 - 10.00 Registreerimine ja hommikukohv
10.00 - 10.05 Treffipäeva avamine, moderaator
10.05 - 10.45 Professionaalse hankija ja pakkuja ajastu. Rauno Klemm, AB Ellex Raidla
10.50 - 11.25 Me peame rääkima vaidlustusmenetlusest. Kristina Laarmaa, AB KPMG Baltics
11.30 – 12.05 Huvide konflikt riigihangetes. Tanel Kalmet, Justiitsministeerium
12.05 – 13.00 Lõunapaus
|
|
SAAL NR 2 |
SAAL NR 8 |
SAAL NR 10 |
|
13.00-13.50 |
Lihthankemenetlusest teoorias ja praktikas Kristina Uuetoa-Tepper, AB Tepper & Partnerid |
Averus: avaliku ja erasektori koostöö Gea Vendel, Eesti Raudtee |
Pakkumuste vastavuse kontrollimine Kadri Matteus, AB Cobalt |
|
13.55-14.45 |
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused Epp Lumiste, AB Alterna |
Ehitushangete lepingu täitmisest Alvar Nõuakas ja Illar Tõnisson, Riigikontroll |
Hankemenetlusest kõrvaldamine eelnevalt sõlmitud hankelepingu rikkumise tõttu AB Raiko Lipstok, Eversheds Sutherland Ots & Co |
|
14.45-15.05 Pealelõunane kohvipaus |
|||
|
15.05-15.55 |
Konkurentsi piiravad kvalifitseerimise ja tehnilise kirjelduse tingimused Erki Fels, AB PWC Legal |
Hankelepingu muutmise lubatavad ja lubamatud tingimused Britta Oltjer, AB Cuesta |
Ettevõtja dokumentide selgitamise lubatud ulatus Diana Minumets, AB Lextal |
16.00 - 16.45 Läbirääkimiste kasulikkus riigihangetes. Kristjan Piirsalu, Procurement Experts OÜ
16.45 - 16.50 Trefipäeva lõpetamine
17.10 Ühine filmivaatamine
COCA-COLA PLAZA, Hobujaama 5, 10151 Tallinn.
Koolitusele pääseb kino Hobujaama tänava poolsest uksest!
NB! Parkimine Ahtri 3 Europarklas, päev 3,50 €.
239 € + km!
NB! Paralleelsaalides toimuvate ettekannete salvestised on võimalik soetada maksumusega 49 € + km (58,80 eurot). Hind kehtib vaid trefil osalejatele. Ettekannete järelkuulamine toimub Addenda OÜ e-õppe keskkonnas. Ettekannete salvestised on personaalseks kasutamiseks ning pole jagatav kolmandatele isikutele. Kolmandatele isikutele on salvestiste vaatamine vastavalt kehtivale hinnale ning väljastame sellekohase koolitusarve.
Addenda OÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Rohkem infot koolituskaardi kohta leiab Eesti Töötukassa kodulehelt SIIT!
Trefil osalemist, õppematerjale (kõikide esinejate ettekanded), toitlustust, ühist filmivaatamist.
Trefile registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse ja arve.
Trefist loobumisel palume teatada kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne konverentsi toimumist. Hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% konverentsi maksumusest.
|
|
Kristina Paal
|
Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest. Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori ...
