EKSKLUSIIVÜMARLAUD: PÕLETAVAD KÜSIMUSED RIIGIHANGETES!

Riigihangete ümarlauda modereerib Diana Minumets, advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat/partner ja riigihangete valdkonna juht

Diana Minumets on tegelenud hankealaste õigusküsimustega üle 15 aasta. Lisaks igapäevasele hankealasele nõustamistööle ning esindamisele riigihankealastes vaidlustes, on Diana Minumets andnud ka märkimisväärse panuse riigihankealase õiguskirjanduse loomisel. Diana Minumets on 2014.a. ilmunud raamatu „Riigihangete õigus“ (D. Minumets, P. Kulm. Juura, 2014) ning 2019.a. ilmunud RHS kommenteeritud väljaande (Koostajad: M. Parind, M. A. Simovart, Juura 2019) kaasautor. Samuti on Diana Minumets avaldanud riigihangete alaseid artikleid meedias ning õigusajakirjas Juridica. Ta on oodatud kõneleja erinevatel hankekonverentsidel ning tunnustatud koolitaja riigihankealastel teemadel.

Erki Fels, advokaadibüroo PWC Legal vandeadvokaat ja Mart Parind, advokaadibüroo NOVE advokaat

Erki Felsi ja Mart Parindi duo on hankespetsialistide seas üks oodatumatest ülesastumistest. Tänavuse eksklusiivümarlaua avadiskussioonis toovad Erki Fels ja Mart Parind osalejani läbi markantsete näidete praktikast need riigihangete müüdid ja kollid, millest hankemaastikul tegevad spetsialistid, nii hankijad kui pakkujad, mööda vaadata ei saa.

Kadri Matteus, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat

Kadri Matteuse aruteluring keskendub dünaamilistele hankesüsteemidele (DHS). Teoorias on DHS hankijate (ja ka pakkujate) jaoks geniaalne vahend erinevate kulutarvikute ja väikevahendite jooksvaks ostmiseks olukorras, kus hankija kulutused eelarve aastal ületavad piirmäärasid ning samas puudub ka soov piirata pakkujate ringi, kellelt nimetatud tarvikuid osta. Veel 2019. aastal oli registris avaldatud üksnes 2 DHSi, kuid detsembri keskpaiga seisuga on 2022. aastal avaldatud juba 59 dünaamilist hankesüsteemi ning võib eeldada, et see number kasvab aastast-aastasse. Kadri Matteus avab enda ettekandes DHSi teoreetilise käsitluse ning see jätkub diskussiooniga praktikute vahel, kes kasutavad DHSi kui vahendit hankelepingute sõlmimiseks. Millised on DHSi eelised ja mis probleemi see hankija jaoks lahendab? Kas DHS on apetiitne ka pakkujatele ja kas DHSi kasutamisel on praktikas ilmnenud ka kitsaskohti.

Merily Rool, jurist Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK). TEHIK on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. TEHIK viib ellu avaliku sektori olulisemaid IT-projekte, nõustab teisi riigiasutusi uute arenduste ja halduse osas ning on teerajajaks uutele tehnoloogilistele lahendustele. TEHIKu hanketiim viib läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonda kuuluvad riigihanked kõigile Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustele. Koos kuue ühishankijaga on TEHIK liitumiseks avanud ka dünaamilise hankesüsteemi arendus-, hooldus-, analüüsi- ja testimistööde soetamiseks. Tänapäevases pidevas IT-arengus ja muudatuste tuules on paindlikud lahendused, mida DHSi kasutamine pakub, tervitatavad nii hankijatele kui ka pakkujatele. Aruteluringis jagab Merily Rool TEHIKu kogemust DHSi kasutamisel. 

Priit Valk, Eesti Energia hankedirektor ja Andro Valgenberg, Eesti Energia hankejuht
Eesti Energia AS ja teised kontserni ettevõtted on riigihangete registris 2022. aastal kõige enam dünaamilist hankesüsteemi kasutanud hankija. Teoorias on dünaamilise hankesüsteemi eeliseks ettevõtjatele avatus ja suurem konkurents võrreldes raamlepinguga, mis tähendab, et iga kvalifitseeruv ettevõtja saab igal ajahetkel süsteemiga liituda ja teistega konkureerida. Teisalt on tegemist paindliku hankesüsteemiga lihtsustatud menetlusreeglite tõttu, mis võimaldab hankijatel läbi viia ka kiireloomulisi hankeid. Aruteluringis osaledes kuuleme aga Eesti Energia kontserni esindajatelt, milline on aga kontserniettevõtte tegelik praktika ja saadud kogemus ja soovitused DHSi kasutamisel. 

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tepper ja Partnerid partner ja vandeadvokaat

Vandeadvokaadi Kristina Uuetoa-Tepper ettekanne ja hilisem arutelusring keskendub hankijate igapäevapraktikas aktuaalsetele küsimustele sellest, kas ja millal on hankijal põhjust lepingupartnerit hankelepingu rikkumise eest karistada (kuni lepingu lõpetamiseni) ning kui hankija karistab lepingupartnerit, siis milliseid instrumente kasutada (nt täiendav tähtaeg, leppetrahv, kahjunõue). Fookuses on ka otseselt seonduvad teemad ehk millised on tagajärjed, kui pakkujat on karistatud (eeskätt küsimus kõrvaldamisest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ja sellega seonduvast VAKO ja kohtute praktikast) ning millised on tagajärjed, kui lepingupartnerit ei ole karistatud, aga oleks ilmselt pidanud (eeskätt küsimus struktuuritoetuste tagasinõuetest ja sellealasest praktikast).

Kristina Uuetoa-Tepper on riigihangete valdkonnas tegutsenud enam kui 20 aastat, nõustanud mh väga erinevate tegevusvaldkondade hankijaid hankedokumentide koostamisel ja otsuste tegemisel, esindanud vaidlustusmenetlustes pakkujaid, viinud läbi hulgaliselt ettevõtete siseseid riigihangete alaseid koolitusi ja osalenud erinevatel konverentsidel.

Ulvi Reimets on riigihangete vaidlustuskomisjoni liige olnud juba enam kui 15. aastat. Valdkonda reguleerivate õigusaktide, Euroopa Kohtu ning meie kohtutute lahendite põhjalik tundmine, 15-aastane kogemus vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel võimaldavad Ulvi Reimetsal analüüsida vigu, mida tehakse riigihangete läbiviimisel ning anda kuulajale omapooseid kommentaare ning praktilisi nõuandeid.

Kati Eller on Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna juhataja. Riigi Tugiteenuste Keskus osutab riigihangete korraldamise teenust 43 asutusele ning viib aastas läbi ca 300 riigihanget, sh üleriigilised kesksed hanked. Kati Eller alustas riigihangete valdkonnas tegutsemist 2009. aastal ja on muuhulgas töötanud ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnas järelevalve üksuse juhina.

Kadri Lepikult on Transpordiameti õigusosakonna hankeüksuse juhataja alates 2021. aastast. Riigihangete juristina omab Kadri Lepikult kogemust juba alates 2014. aastast, sh on Kadri Lepikult tegelenud nii toetuse saaja riigihangete rikkumistele hinnangute andmisega ja tagasinõuete menetlusega kui hankija korraldatavate riigihangete nõustamise ja lepingute koostamisega. Transpordiamet korraldab aastas ca 350-400 riigihanget.

Epp Lumiste, advokaadibüroo LEADELL Pilv vandeadvokaat

Ettekande käigus vaatleb Epp Lumiste ristsubsideerimise ja alapakkumustega seonduvat vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikat ning õiguslikke küsimusi. Riigihangete seadus ei sätesta ristsubsideerimise keeldu. Kui hankija ei ole selgesõnaliselt keelanud ristsubsideerimist, siis võib pakkuja esitada muuhulgas 0 hinnaga pakkumise või pakkuda mõnel hanke osal 0 hinda. Ettekandele järgneva arutelu käigus analüüsivad osalised, kuidas alapakkumusi ära tunda, milline on kontrollimenetluse ulatus ja osapoolte kohustused, kuidas jaguneb tõendamiskoormus, milline on hankija kaalutlusõiguse ulatus pakkumuse tagasilükkamisel või edukaks tunnistamisel, kuidas kaitsta hankija otsuseid vaidlustusmenetluses. Samuti analüüsivad aruteluringis osalejad teemat ka pakkuja vaatevinklist ehk kuidas vältida oma pakkumuse tagasilükkamist ning kuidas vaidlustada konkurendi ebamõistlikult soodsat maksumust. 

Epp Lumiste on advokaadibüroo Leadell Pilv vandeadvokaat. Ta on riigihangete valdkonnas olnud aktiivne enam kui 10. aastat. Ta on nõustanud nii hankijaid, sh tehnilise kirjelduse koostamise osas, kui pakkujaid. Epp Lumiste omandas õigusteaduse bakalaureuse ja magistrikraadi Audentese Ülikoolist. Täiendavalt omandas Epp Lumiste LL.M. kraadi USA-st George Washington Ülikoolist 2010. aastal. 2005. aastast alates töötas Epp Lumiste Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi õigusosakonnas, kus muuhulgas tegeles rahvusvaheliste hangetega. Lisaks avaliku sektori töökogemusele on Epp Lumiste töötanud eelnevalt advokaadibüroos Advokaadibüroos Aivar Pilv ning Alterna.

Evelin Karindi-Kask on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik. Ta on töötanud Rahandusministeeriumis riigihangete spetsialistina alates 2005. aastast. Enne seda töötas ta juristina kaitseväes, kus tema üks ülesandeid oli riigihangete korraldamine. Evelin Karindi-Kask osales nii 2007. kui ka 2017. aasta riigihangete seaduse ning pea kõikide vahepealsete ja järgnevate riigihangete seaduse muudatuste väljatöötamisel. Evelin Karindi-Kask tegeleb aktiivselt riigihangetealase koolitamise ja nõustamisega ning on üks Eesti esindajatest Euroopa Komisoni juures tegutsevas riigihangete eksperdirühmas. 

Ave Nael on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna hanke projektijuht, viies läbi peamiselt taristu valdkonna projekteerimise ja ehitushankeid. Riigihangete valdkonnas on ta tegelenud alates Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse loomisest - 2017. aastast, algul hangete osakonna nõuniku ja koordinaatorina, alates 2020. aastast hanke projektijuhina. Riigikaitse valdkonnas töötamise kogemust on Avel üle 15. aasta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab hankeid nii kaitseministeeriumi, kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste tarbeks ning haldab ja arendab nende kinnisvara. Riigikaitse arendamiseks soetatakse igal aastal üle 500 miljoni euro eest tooteid ja teenuseid ning arendatakse ja hoitakse töökorras taristut rohkem kui 80 miljoni euro ulatuses.