RIIGIHANGETE KONVERENTS 2010
Eeltutvustus
RIIGIHANGETE KONVERENTS 2010
Riigihangete vaidluste arv üha kasvab – kas selle põhjuseks on ettevõtjatevahelise konkurentsi tihenemine rahaliste vahendite piiratuse tingimustes või hoopis riigihangete korraldamise kvaliteedi langus?
Nii Rahandusministeerium kui ka eraettevõtjad on meedias viimasel ajal korduvalt rõhutanud, et riigihangete vaidluste peamiseks põhjuseks on puudulik riigihangete ettevalmistus. Kas selle on tinginud teadmatus, pädevuse puudumine või on hoopis sõlmitavad hankelepingud tööde ja teenuse pakkujate suhtes vaenulikud? Või tehakse riigihankeid liialt kiirustades, jõudmata selguseni hankijate tegelikes soovides ja vajadustes ning oskamata neid hanke alusdokumentides piisavalt määratleda. Riigihangete tulemi kvaliteet, olgu see siis ehitis, asi või teenus, on juba ette määratud hankija poolt koostatud hankedokumentatsioonis. Kuidas mõistavad pakkujad etteantud tingimusi ja milliseks kujuneb lõpptulemus – just need küsimused toovad sageli kaasa vaidlusi või hoopis sõlmitud hankelepingu lõpetamise.
Neljandat aastat toimuv riigihangete konverents on koht, kus kuulata ära kõikide osapoolte arvamused ja nägemused riigihangete olukorrast ning võimalikust arengust. Kas riigihangete kõrge kvaliteet saab olema prioriteediks või mitte, sõltub sellest, kui aktiivselt soovivad sellega tegeleda nii hankijad kui ka pakkujad.
Riigihangete konverentsi korraldab koolitusfirma Addenda koostöös advokaadibürooga GLIMSTEDT. Advokaadibüroo GLIMSTEDT on tuntud ja kõrgelt hinnatud oma riigihangete praksise poolest ning kõnealuste küsimustega tegeleb selleks eraldi loodud töögrupp, mida juhib vandeadvokaat ja juhtivpartner Priit Lätt ning kuhu kuulub veel advokaat Merit Lind ja vandeadvokaat Triin Raudsepp. Riigihangete töögrupp on nõustanud nii hankijaid kui ka pakkujaid riigihangetes kogumaksumusega üle 2 miljardi EEK ning osalenud esindajana rohkem kui 100 riigihangetealases vaidluses.
Sihtrühm
Riigihangete spetsialistid, hankejuhid, ettevõtete juhid, juristid ning kõik kes tegelevad riigihangetes kas tellija- või pakkujana
Teemad
Kadri Teder - Rahandusministeerium
Jõujooned Riigihangete seaduse muudatustes 2011
Uue eelnõuga jätkatakse 1. juulil 2010 jõustunud riigihangete seaduse muutmise seaduses alustatud muudatustega, mis on peamiselt suunatud praktilise hankimise parandamisele. Näiteks sätestab eelnõu lihthangetele menetlusreeglistiku raami ning suunab hankijat läbi hankekorra hankemenetlusi varem ja paremini planeerima. Lisaks eeltoodule toob eelnõu muuhulgas muudatusena sisse selle, et seaduse lõpus olevad „kooditabelid“ tunnistatakse kehtetuks, kuna vastavad koodid on reguleeritud Euroopa otsekohalduva määrusega juba aastast 2008. Muudatusi leidub ka pakkumuste esitamise tähtaegades, aruande esitamise ajas ning raamlepingu alusel hankimise reeglistikus jne.
Toomas Aak - NCC Ehituse juhatuse esimees ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse aseesimees
Müüdid ja tegelikkus ehitussektori riigihangetes
Ehitussektori põhiline tellija on täna riik ja vastavalt riigihankeseadusele valitseb odavuse printsiip. Kas see on parim printsiip, mida see endaga kaasa toob ja mida ehitajad teeksid teistmoodi? Probleeme lahkab NCC Ehitus AS juhatuse esimees Toomas Aak.
Märt Ridala – Microlink arendusjuht
Riigihangete protsessi kogemus IT teenuste valdkonnas. Kuidas hanget läbi viia ja millele tähelepanu pöörata, et ostja saaks selle mida ta tegelikult tahab.
Aivi Altdorf(Altrov) - Hansa Law Offices advokaadibüroo
Riigihangete kvaliteet algab hankeplaanist
Üheks probleemiks hangete puhul on “viimase hetke hanked”, kus asja, tööd või teenust oleks juba vaja, kuid dokumentatsioon hanke korraldamiseks puudub. Kuna enamus hankijaid ei ole harjunud koostama hankeplaani, millega oleks võimalik planeerida oma aega ning sageli koostatakse dokumentatsioon kiirustades, tekivad sageli vead, mille eest tuleb hiljem kohtus vastust anda.
Merit Lind – Advokaadibüroo GLIMSTEDT riigihangete advokaat
Hankelepingu olulised osad, lepingu muutmise võimalikkus ja regulatsioon
Riigihanke menetluses dikteerivad hankijad hankelepingute projektide sisu ning sellest pooltele tulenevad õigused ja kohustused. Samas võib edukalt lõpule viidud riigihanke tulemsuena sõlmitud hankeleping jääda täitmata ning soovitud tulemus ikkagi saavutamata, kui hankelepingu projekti koostamisel ja riigihankes pakkumuse tegemisel ei ole pööratud tähelepanu kõikidele hankelepingus olulistele osadele. Ettekandes analüüsitakse eelkõige IT ja ehitussektori näitel, missugused on hankelepingute olulised osad, mille reguleerimata jätmine võib kaasa tuua hankelepingu ennetähtaegse ülesütlemise ja pooltevahelised vaidlused. Samuti tulevad käsitlusele hankelepingu muutmise võimalused ja piirid olukorras, kus algses riigihankes on hankelepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal ebapiisavalt hankelepingus määratletud.
Priit Lätt - Advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner, vandeadvokaat
Riigihangete seaduse kitsaskohad vaidlustuspraktikas
Kehtiv riigihangete seadus on väiksemate parandustega toiminud rohkem kui 3 aastat. Seaduse kvaliteeti näitab selle töökindlus probleemide lahendamisel vaidluste käigus. Ettekandes keskendutakse riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu praktikas enimlevinud küsimustele, millele riigihangete seadus kõige selgemat vastust ei anna või mille lahendamiseks oleks otstarbekam sätestada teistsugune regulatsioon.
Aeg ja maht
28. oktoober 2010
Algus kell 10.00 - 16.15
10.00 – 10.15 Konverentsi avamine
10.15 – 11.00 Kadri Teder Jõujooned Riigihangete seaduse muudatustes 2011
11.00 – 12.00 Priit Lätt Riigihangete seaduse kitsaskohad vaidlustuspraktikas
12.00 – 12.45 Lõuna
12.45 – 13.30 Aivi Altdorf (Altrov) Riigihangete kvaliteet algab hankeplaanist
13.30 – 14.15 Toomas Aak Müüdid ja tegelikkus ehitussektori riigihangetes
14.15 – 14.30 Kohvipaus
14.30 – 15.15 Märt Ridala Riigihangete protsessi kogemus IT teenuste valdkonnas. Kuidas hanget läbi viia ja millele tähelepanu pöörata, et ostja saaks selle mida ta tegelikult tahab.
15.15 – 16.00 Merit Lind Hankelepingu olulised osad, lepingu muutmise võimalikkus ja regulatsioon
16.00 – 16.15 Konverentsi lõpetamine
Toimumiskoht
Nordic Hotel Forum, Viru väljak 3, Tallinn
Maksumus
2500.- + km (159,78€ +km)
Advokaadibüroo GLIMSTEDT klientidele 10% hinnasoodustus.
Tasumine
Konverentsile registreerimise järgselt saadame Teile sellekohase kinnituse koos koolitusarvega, mille tasumist ootame OÜ Addenda arvele 333037710001 Sampo pangas.
Loobumine
Konverentsist loobumisest teatada kirjalikult vähemalt 5 päeva enne koolituse toimumist, hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 75% konverntsi maksumusest.
Lisainfo
Sulev Senkel
Addenda OÜ
Koolitus ja konsultatsioonid
tel 664 6420
sulev.senkel@addenda.ee
http://www.addenda.ee/